Tüü man anti teedä, et om üts tiatripilet pakku ja õkvalt õdagu mindäs. Nigu tuu õks om maakuulõn olnu, harilikult om pakja imäkeele ja kiränduse oppaja. Hää, et trehväs’ palgapäiv olõvat, julgusi finantsõ poolõst minnä. Koolibuss sõitsõ ette ja kõik 30 kotust saiva täüs. Pärnu-Jaagupist Tal’nalõ ja tagasi sõidu iist küsse kotusõpääline bussijuht 7 eurot. Tiatripilet esi oll’ 55.
Buss vei treppi, tuu etendüs oll’ Noblessneri valukuan, sadama lähkül. Bussijuht lubasi pääle tiatrit säälsaman ussõ man uuta. Maainemisel õks tähtsä teedä, kuis peräst saat. Päälisrõiva lubati kah viil bussi jättä. Bussijuht arvas’, et mi ei piässi jandama rõivahoiuga. Oll’ sääne ellu nännü mehe jutt ja mi kulssimi kõik sõnna.
Etendüs naas’ pääle nigu missa, tuu oll’ päälkiräs kah pantu. Raudsepä Gert ütel’ õdagust kõigilõ allasurvatuilõ. Tä ütel’, et saa-i arvo, mille noid olõ-i, kiä piledi hinda pall’os pei. Ütel’ viil, et om hää miil, et om Reinsalu-vaba tsoonikõnõ Noblessnerin, viimäne sääne oaasikõnõ Eestin. Ja oll’ viil rõõmsa, et maainemiisi olõ-i. Mi bussitäüs oll’ vakka, tundsõmi hinnäst nigu spiooni. (Mõtlimi, et vast piässi rüükmä, et moodun jo om, et veidembüisi helü piät olõma ruudun vai kuubin). Ja viil olti lava pääl rõõmsa, et vinläisi olõ-i tulnu, ei ollõv kutsutu, selle et arvada om, et nä ei olõssi tulnu. Säändene algus. No sõs oll’ nii-üldä missa vallalõ tettü ja läts’ trall vallalõ.
Nigu õks missa aigu tetäs, loeti ette hulga palvid. Mõnõ palvõ manu ülti, et seo om peri Valgast vai säält lähkült Tõrvast. Muiduki oll’ liinainemiisi palvit inämb. Palvõ lõppu ülti: «Me palume.» Ja tuud ütli sõs Hirvo Surva inglihelüga poiskõsõ lauldõn perrä. Poiskõisilõ olliva taadõ köüdetü oravahannakõsõ, et kõik arvu saanu, määndsele missalõ vai diskulõ om tultu.
Pääle palvit loeti pühäsid tekste. Eks sääl oll’ vast Friedmani Miltoni mõttid. Oll’ Piiblist kah parafraseeringid. Ega kõgõst arvu es saaki. Tuust sai ma arvu, et ütest tõsõst vähämbäst seltskunnast, kristlaisist, om kah üle sõidõtu. Noh, kiä tuu õks nakkas perän tiatraalõlõ nimmama, et nä lörtsvä Piiblit ja nii edesi. Sääl oll’ säändsit nüansikõisi, ku Kaja Kallas pallõs, sõs tä pallõs põlvildõ uma esä puulõ, mitte Taivaesä puulõ. Oll’ tettü muid tunnõtuisi Piibli kotussit kah ümbre, nigu eräkunnal vaia.
Är kõnõldi tuu peris eräkunna algus kah. Tuu es olõki 1994, ollõv olnu joba 1968, ku Paul-Eerik Rummo kirut’ laulusõnnu. Tiiäti külh, määndsele filmile. Hää käega lei trükimassinat ja kuraga hällüt’ latsõkärru. Säält kärust tull’gi sõs tuu vaba lats, kedä kõgõlõ ilmalõ hirmsalõ vaia oll’. Ja vaba saavat olla õnnõ rikas inemine. Ja muiduki sündü samal aol Rain Rosimannus Raplan. Noh, peris missal kõnõldas kah lugusid esiesädest.
Üts tunnõ, miä läts’ süvembäs, oll’ tuu, et es jõvva vasta võtta noid klišeesid, midä sääl vällä pakuti. Olõs saanu veidembäga kah tetä. Noid kilekoti-nal’akõisi ja tuud, kuis Jürgen Ligi hinnäst kubõmõst kump tuudaigu, ku füürer midägi timä käest küsüs. Mul oll’ sääne tunnõ nigu aastit tagasi Norran. Sääl ma imetli kõiki noid ilosit kaehuisi. Mu jaos es olõ Norran üttegi «normaalset» kaehust, kõik oll’ ullimuudu illus. Õdagus olli peris läbi tuust, es võtaki inämb vasta üttegi mõjjo. Tõistpite mõtli, et vai mõtõldas sääl tiatrietendüsen kokaiini. Et ku terve eräkund om laksu all ja sa trehvät näide palaganilõ, sõs omgi tuud ülearvu pall’u ütele maainemisele. Näidega samma laksu sa joht ei püvvä, ku peris kainõlt palaganilõ olõt tulnu.
Tuud sai kah viil teedä, et põrgu om Võrol. Tuu oll’ sõs Kaja kogõmus. Viil oll’ missa muudu tuu, et tetti takan armulavva vastavõttu. Tuud teivä hariligu poliitiku, kiä aiva suumulgust keele pikält vällä ja sinnä pandsõ Siim paprõga valimislausit ja nuu neeleti sõs suurõ tennämisega är. Ega pääle armulavva missa lõpuni suurt aigu inämb es olõki. Lõpun omgi õnnõ viil läkitüse osa. Tollõn osan üteldigi sõs jõulidsõlt, et neid tulõ valli ja et tõsõ omma viil sitõmba. Määnegi sisemäne kaemus oll’ kah aig-aolt. Tuu käve umbõs nii, et mille olõ-i tulnu noid asju, midä meile lubati. Kas lätsivä muialõ? Vai võtsõ kiäki vaihõlt är? Kas tii pääl juhtu midägi? Vist pia sama tege vällä.
Ku tuu üle võlli nali kuigi puhtambas mi ellu tege, om hää. Ku sammamuudu (häbemäldä) edesi kupatõdas, oll’ kõik tuu blasfeemiline missa ilmaaigu. Vai om sõs tegemist antireklaamitrikiga ja tulõ viil tõnõ 30 aastakut Reformi diskot kullõlda? Ma looda, et ma nüüd ülearvu suurõs es kõnõlõ reformariid. Om nigu om. Ma raha tagasi küsümä es lää. Ega ei olõs vast antu kah. Tuuperäst saanu nüüd üldä, nigu ütel’ Kuuba Ruudi: «Ma es hooli kah millestki, raisksi terve rubla är!» (Tuud oll’ Ruudi ülnü pääle nelläpääväst tsüklit, täl olliva vast hää sponsori, Ruudi oll’ kah perädü hää killumeistre.)
Ummilõ latsilõ jäi mul kilekotitäüs süüki ostmalda. Muiduki, Selveri kilekottõ ma kaegi nüüd kipõn tõisi silmiga, noid oll’ etendüsen mitu vuuri nätä. Ku kavvas mullõ jakkus tuust vaimlidsõst toidussõst? Kuuba Ruudi killukõsõ omma 40 aastat vasta pidänü. Ku kavva mäletedäs tiatrin kuultuisi? Peris missal olõ õks edesi käünü ja lää viil, et jõudnu palgapääväni vällä minnä, vaimlidsõlt. Vast ei lää sõs esi kah ülearvu häbemäldäs är.
Pulga Joel, Pärnumaa võrokõnõ
