Nimme Käis kand Eestin 137 inemist, nimme Käiss 14 inemist. Nime peritollu om uurnu Kiristaja Arvis, ma olõ tuud uurmist jakanu. Seo nimi sündü päämidselt kolmõn mõisan.
Kõgõ suurõmb suguvõsa sai seo nime Põlva kihlkunna Vana-Koiola mõisa Himmastõ külän, kon tervelt viien Kääso talun panti Käis. Himmastõ nimi levisi joba 1832. aastagas Pragi mõisalõ ja säält edesi üle Lõuna-Eesti.
20. aastagasaal üteldi talunimme Himmastõn Kääso, katastrikaardi nimi om vanan kiräviien Käso, priinimmi pandmisõ aigu oll’ mõisakirju hingelugõmisõn Kaeso [kääso]. Esiki joba 1805. aastaga vakuraamatun om Käse, kon om nätä iks pikk -ä. A kerigukirjun om tõistõ: 1816–1831 talunimi Keuso. Tuu lätt rohkõmb kokku tõisi paiku Käüsü-nimmiga ja omgi arvada vanõmb. Baltisakslasõ, kuuldõn mii keele [-äü], võisõva kiruta -eu, a vällä üteldä [-ei], [-öi], saksa kiräkeelen olõssi tuu [-oi].
Maramaa mõisan Äksi kihlkunnan panti Tülba Jaani poigõ perrile priinimi Käiss. Kerikligult naati tuud nimme kirutama nii Käiss ku Käis. Seoilmaaigsõ nime Käiss kandja võissi ummi juuri kõgõ inne otsi Maramaa mõisa hõimust. Sõski om olnu ka üts eestistämine Käüs > Käiss.
Liinamäe mõisan Urvastõ kihlkunnan panti Käüsü (Keiso) talun Käüs. Nimi püssü küländ kavva nii keriklikult ku mõisa hingelugõmisin samal kujul, a 20. aastagasaal naati nimme kiräkeelestämä ja seo läts’ edesi kujul Käis.
Nelläs kotus oll’ Koorastõ mõisa, kon Käiso (Köiso) talun panti joba 1809. aastagal priinimi Käüs. Tuugi nimi läts’ edesi samal kujul, a kuuli küländ varra vällä.
Üle Eesti umbõs 12 mõisan omma tegünü nime Keis (42) ja Keiso (10). Ei olõ häste nätä, et ütengi paigan olõssi tuud nimme naat Käis kirutama. Vastapidist, Käis > Keis om külh ette tulnu.
Käüsü vai Käiso talunimme tulõ ette muialgi Lõuna-Eestin. Kuis om lugu Harjumaa Hageri-Nissi-Jõelähtme Keis-nimepesä alussõga, tuust olõ-i midägi teedä.
Nime Käis alussõs olõ-i sõna käüs : käüsse. Nimme olõ-i ka kunagi nii käänet, iks Käüs : Käüsü vai sõs Põlvan Kääso.
Liinamäe talunime Käüsü peritolu om kõgõ selgemb, 1638 elli saman paigan, parlatsõn Hargi külän (Wehastakyll) Jennesz Iwaski (Jänesse Ivask), kinkal olli poja Keisz ja Jane. Samasugust edenimme tulõ 17. aastagasaal ette muialgi Eestin. Kõgõ ligemb keskaignõ nimi mii vanalõ edenimele *Käüss om näütüses Hollandi Cees (Kees), midä peedäs Corneliusõ mugandusõs. Kallasmaa Marja om Lääne-Eesti Kesse-nimmile paknu võrdlusõs ka Kesper ~ Kasper.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
