Mul um joba mitu aastat sääne kommõ, et vahtsõaasta kolmandal tunnil, kellä katõst kolmõni, istu ma uman koton püramiidin. Võta sinnä üten väiku vihu ja pleiädsi ja kirota vihku üles, midä vahtsõs aastas plaani ja soovi. Inne kae viil üle, midä olõ aasta iist kirotanu, ja märgota, kuis as’a lännü umma.

Seo aasta loi ummi aastatagotsit kirotuisi ja ausõna, mul lätsi ihokarva pistü: 80 protsõnti tuust, midä olli hindäle aasta iist suuvnu, oll’ täüde lännü. Tuu andsõ viil kõrd kinnitüst, et aig-aolt tulõ hindä jaos aigu võtta, unista ja uma unistusõ üles kirota. Ja juhtu nii, et ku varrampa olli kirja pandnu puultõist lehekülge juttu, sis seos, 2025. aastas tull’ suuvõ kolmõ leheküle jago.

Ku varrampa olli mu mõttõ üldidsembä, sis seokõrd võti soovi teemadõ kaupa vallalõ. Kõgõpäält panni kirja, määne võissi olla parõmb versioon must hindä ja perre jaos. Edesi märgoti, midä võinu ilosambas ja parõmbas tetä uma kodo man. Sis võti ette mi tõsõ kodo, Kubija hotelli. Tuu man tull’ edimädses märksõnas, et tahas viil inämb luvva armastusõ õhkkunda. Et ku inemise hotelli tulõva, sis nä tundva, et umma tan hoitu. Ja ku tast är läävä, umma puhanu ja inneskidsest parõmba inemise. Tuu õhkkunna luumisõs um järgmädse paari aasta joosul mitu plaani majast välänpuul, näütüses võinu ümbre maja olla illos väepark vai aid, ka saanu küläliisi inämb härgütä mõtsa ala luudust tundma opma ja ummi mõttit mõtlõma.

Päält noidõ kolmõ mõtli viil, midä ma tahtnu tetä välänpuul Võromaad. Säi hindäle tsihis kävvü viil inämb Eestimaad pite ümbre ja kõnõlda Võromaast, kutsu inemiisi siiä küllä. Kutsu näid kaema Eesti kõgõ korgõmbat mäke, süvembät järve ja ilosambat luudust. Võtma hindä jaos seon tormitsõn maailman aig maaha. Selle et ello tasus iks ellä nii, et olõt õnnõlik ja hindäga rahul, mitte hindä pääle vihanõ.

Pindmaa Aigar

Ettevõtja Pindmaa Aigar märgotas tan ilmaasju pääle tsipa tõsõ nuka alt, ku hariligult kaema harinu oltas.