Haani koolin (juriidilidsõlt Rõugõ põhikooli Haani opipaigan) peetäs seo opiaasta alostusõst kogokunnatunnõ. Tuu tähendäs, et kõrra vai kats kuun mindäs koolimajast vällä ja opitas külärahva abiga är mõni paigapääline kombõperine tüü vai tarkus.
«Naa tunni omma Haanimaa kogokunna puult alostõdu: Rõõmusossa Triin kirot’ ainõkava ja ütenkuun kooliga naati taad ello viimä,» seletäs Haani kooli koolielo kõrraldaja ja tunnõ vidäjä Koka Aire.
Nii om kogokunnatunnõn säet koolimaja ette Haanimaa kaart, kõnõld püürüspääväst, tett vahakündlit, käüt luudusõn matkaman, opit tundma puid, siini, ilma kaema ja käüt vana kivikalmõ pääl. Viil om proovit katõmehesaagõ, küdset tulõ seen saia ja munnõ ni kõnõld nimmist.
Timahavatsõn edimädsen tunnin opsõ koolilatsõ luudõ tegemä ja ütenkuun küdseti kürvidsäkeeksi.
Egän tunnin tetäs tuli üles, juvvas Haanimaa hainost tsäid ja süvväs midägi hääd, midä kogokunnarahvas om küdsänü. Säändsit tunnõ saa tetä tuuperäst, et seo om kogokunna iistvõtminõ. «Õga kõrd pääle tunni istumi kokko ja arotami, kuis läts’ ja midä võinu tõistmuudu tetä,» and Koka Aire aimu tuust, kuis kuuntüü käü.
Rahmani Jan
Haanimehe Hollo Agu ja Rätsepä Aare oppasõ koolilatsilõ kogokunnatunnin luvvategemist. Koka Aire pilt
Kooli köögin küdsetäs samal aol Rüä Ruthi abiga kürvidsäkeeksi. Koka Aire pilt
Haanikeeline kürvidsäkeeksi retsept. Koka Aire pilt
