Nimme Kõiv kand Eestin 1217 inemist. Taa om häste harilik nimi, leviku edetabõlin 40. kotussõ pääl. Seoga om Kõiv puhtalt lõunaeestikeelitsist nimmist kõgõ levinümb. Lõhmus 1375 kandjaga om kül tabõlin iinpuul, a Lõhmust panti nimes ka Saarõmaal ja muial Põh’a-Eestin.
Nimest Kõiv om ka vannamuudu varjants Keiv, minkal om 30 kandjat. Varjantsil Koiv om kandjit alla kuvvõ.
Nii suurõ kandjidõ hulgaga nimel om kõiki tegünemiisi kotussit rassõ vällä uuri, a hingelugõmiisi perrä panti Köiv 13 mõisan. Koiv panti hingelugõmistõ kirja 19 mõisan, a sääl võisõ sakõstõ olla, et mõisakirutaja vai koopia kirutaja jätse täpi pandmalda. Näütüses Vahtsõliina mõisa Tsäpsi külän pantu nime kirut’ opõtaja Gustav Masing kõrraga õ-ga – Kõiw –, a hingelugõmisõn om Koiw. Kujul Keiw, kon õ-hellü märkse –e, panti seo nimi viien mõisan.
Huvitav om Viitinä mõisa juhtuminõ, kon keriguopõtaja Marpurg pandsõ Listaku Tanila perrele Köiv ja Põdra küläst perit suguvõsalõ Pödder, a hingelugõmisõn om Tanila priinimi Keiw ja Põdra külä rahval Koiw. Perän sai mõlõmbist Köiw ja edesi Kõiv.
Taheva mõisa Lutsu külän (Harglõ) panti hingelugõmistõ kirja Köwe, a kerikligult, personaalraamatudõ – Köiw.
Kokku oll’ Kõo, Kõivo vai Kõõvo (kuis kongi üteldäs) nime saajit sõs 36 mõisan. Noist 20 olli Võrumaal (Harglõ, Karula, Kanepi, Põlva, Rõugõ ja Vahtsõliina kihlkund). 15 mõisat olli Tartumaal, inämbäst Lõuna-Tartumaal (Sangastõ, Otõmpää, Rõngu, Kambja; Tartu-Maarja ja Äksi kihlkund). Mulgimaal panti Koiw Ala mõisan Helme kihlkunnan.
Kost täämbädse päävä Keiv peri või olla? Üts kotus om Keeni (Sangastõ), kon hingelugõmisõ Keiw läts’ pruukmistõ ka kerikligult. Vanan-Roosan (Rõugõ) oll’ hingelugõmisõn Koiw, a kerikligult naati pruukma nimekujju Keiw. Kolmas võimalus omma tsaariaigu Vinnemaalõ vai õigõusku lännü perre, kirillitsan kirutõdi Kõivu sakõstõ Кейвъ.
Kiränik Kõivo Madissõ esä oll’ peri Iigastõ mõisa Nutu küläst (Karula). Sääl külän vai talurühmän panti õigõ mitmit nimmi, a muidõ hulgan ka Kuus ja Koiw.
1921. aastagal Petserimaal panti nimme Kõiv ütessä kõrda, kõikin nellän vallan, kon setokõisi elli, ja Petseri liinan.
Sõna kõiv om häste vana umasõna, peri uurali algkeelest. Näütüses soomõ keelen om taa koivu, niidümari keelen kue, nganassaani keelen küo.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
