Tuujaos om kimmäs põhjus: Vana-Laitsna vald oll’ inne 1920. aastat Rõugõ kihlkunna osa ja võrokõisi aoluulinõ elomaa. Ka minevä pühäpäävä sai eesti-huvilinõ rahvas Korneti rahvamajan kokko, et kaia vahtsõt raamatut ja kullõlda pillimängu.
Kõgõ tunnõtumb Korneti võrokõnõ om Prangli Jaan (Jānis Prangels), kiä om läbi ao olnu paigapääline Eesti Vabariigi aastapäivi tähistämise vidäjä ja tõlk. Jaan om päivi sisu kokkosäädjä ja om kutsnu egä kõrd mõnõ külälise Eestist. Nii omma varatsõmbil aastil käünü Korneti rahvaga kõnõlõman näütüses Sika Alar, Palo Timo ja Pruuli Tiit.
Timahavatsõs pidopääväs olli Kornetile kutsudu minevä aasta lõpun trüküst tulnu, Luutsnigu ja Vana-Laitsna kultuuriluust kõnõlõva raamadu «Ühe kogukonna mitu nägu» kokkosäädjä. 400leheküleline kogomik and ülekaehusõ tuu paikkunna geograafiast, luudusõst ja aoluust, haridusõ, põllumajandusõ ja seldsielost.
Raamadu alosmatõrjali omma kokko kor’anu paikligu inemise, kogomigus toimõnd’ ja kokko säädse raamadu aoluulanõ Suurmaa Lauri.
«Taa om väega süämehe minejä raamat. Ma lövvä säält väega pall’o sugulaisi nimmi, kah’os ei tiiä inämb täpsele, kuis nä mullõ sugulasõ omma,» om Prangli Jaan kogomikust haarõt.
Rahmani Jan
Aastapääväpido vidäjä ja tõlk Prangli Jaan ja paigapääline kultuuritüü spetsiälist Ābola Kristīne. Rahmani Jani pilt
Eestläisi jääs Kornetin veidembäs
Pikäaolidsõ eestläisi seldsielo vidäjä Möldri Kalju jutu perrä om Korneti kandin eestläisi perämädsel aol kõvastõ veidembäs jäänü. Näütüses ku inne oll’ Kornetin säidse Kalju-nimelist, sis no om alalõ õnnõ kolm Kaljut. Eesti Vabariigi aastapäävä pidolõ siski viil huviliidsi jakkus. Prangli Jaan löüd, et hulga om noid, kink üts edevanõmb, näütüses vanaesä om olnu eestläne. Nuu inemise omma vanõmbas saiõn naanu ummi juuri vasta huvvi tundma ja löüdvä, et om aig midägi eesti kultuurist teedä saia.
Pildi pääl arotasõ umavaihõl eesti asja kats Kornetin elävät Kaljut – Möldri Kalju (kural) ja Raadi Kalju. Rahmani Jani pilt
