Mõni aig tagasi kuuli mõttõterrä, et inemiisile miildüs hindäle ette panda määndsegi piiri ja ülejäänü elo kuluta noist piirest ülesaamisõs, tuu jaos meeletüle vaiva nätä ja mõtõlda, kuis ütest vai tõsõst ette tulõvast hädäst jaku saia. A kas um iks kõgõ mõtõt hindä tegemiisile piire ette säädi?

Seo aasta alostusõn löüdse üte kuulutusõ, et Tal’nan kõrraldõdas samblõmaalõ tegemise tüütarrõ. Minno naas’ tuu minkagiperäst huvitama ja otsusti tüütarõst ossa võtta.

Sääl oll’ kümmekund inemist, kellele anti kätte pildiraami, liimipüss ja sammõl. Tuu sammõl es olõ kül Eestimaa mõtsast, toda kasvatõdas spetsiaalsõlt Hispaanian ja Prantsusmaal kasvumajjun. Sammõl töödeldäs niiviisi är, et tä sais pildi pääl kongi 20 aastat nii, et timäga midägi ei juhtu. Ja ku pilt tsipa likõt saa, um tuu esiki hää, selle et sammõl või likõs saiõn tsipa edesi arõnõma naada.

Naksimi tüüle. Kiäki es säe noidõ pilte tegemise man hindäle määndsitki piire. Lihtsäle võeti liimipistul kätte ja naati sammõld pildi pääle pandma. Oll’ võimalik tarvita viil puukuurt, kukkõ ja puuossõ.

Pildi, miä tüütarõst ossavõtjidõ kässi alt tulli, olli väega põnõva. Kiäki noilõ hindit es panõ, tunti umast tüüst uhkust ja põnnõv oll’ tuu kah, midä kiäki pildi pääl näkk’. Kes nägi mõtsa, kes ütsikit puid, kes lille.

Tuu päiv andsõ mu meelest osaliidsilõ hulga mano. Inemise saiva valmis pildi, päält tuu tunda rõõmu, et hindä jaos võedu aoga sai midägi ummi kässiga är tetä. Oll’ üle saadu noist piirest, et ei mõista vai ei saa toimõ. Saimi kõik toimõ ja inemise lätsi säält kodo pall’o parõmba tujoga. Ja hulga parõmbin inemiisin, ku sinnä oll’ tultu.

Kõrrast inämb tunnus mullõ, et ku lasõt hinnäst piirangist priis ja nakkat lihtsäle tegemä midägi, midä olõt mõtõlnu, um elo pall’o lihtsämb.

Pindmaa Aigar

Ettevõtja Pindmaa Aigar märgotas tan ilmaasju pääle tsipa tõsõ nuka alt, ku hariligult kaema harinu oltas.