Tiatripäävä puhul võinu kaia priinimme Tagamets. Nimel om Eestin 36 kandjat. Säändsel kujul om nimi tegünü küll 20. aastagasaal, a juurõ omma pikembä.

1921. aastagal Petserimaal Irboska alõvin võtsõ Maapoolõ päält peri nuur miis Osvald Hintervald vahtsõ eestistedü nime Tagamets. Irboskalõ oll’ tä tulnu Haani vallast, 1930. aastil oll’ tüün Petseri politsein ja elu lõpun elli USAn.

Eestistämisel 1935–1938 võti vahtsõ nime Tagamets kats perekunnanime Hintervald kandjat Haani vallan ja üts Saru vallan. Viimätsest om peri ka näütlejä ja lavastaja Tagamõtsa Tarmo nimi.

Eestistämisel võtti nime Tagamets ka nime Ankerstok kandja Aaspere vallan, Tittmann Pada vallan ja Tomband Varangu vallan, kõik Virumaal.

Võrumaal Tagamõtsa iin käünü nimi Hinterwald (saksa keeli ‘takan, tagumanõ’ + +mõts’) omgi õnnõ Rõugõ kihlkunna nimi katõst eri paigast. Rogosi mõisan panti taa Hanija Hindu Tanila (Hinto Tannil) perrätulõjilõ. Tannil oll’ olnu kerigu vüürmündri ja vast sõs saksõmb miis, et pastor Marpurg tulõt’ timä esä edenimest Hinto saksakeelidsõ Hinterwaldi. Rogosi Hinterwaldi lätsi edesi ka Haanilõ, Munamäe tornivaht Tagamõtsa Eduard oll’ säält suguvõsast, jutu alustusõn mainitu Osvaldi veli.

Vana-Roosa mõisan panti taa nimi (hingelugõmisõn Hinterwalt) Mõtstaga külä edimädsele perekunnalõ, kinka varatsõmb lisanimi oll’ Tati. Kõik olli sõs 18. aastagasaal elänü Tati Jaani (Tatti Jani) perrätulõja. Priinimi saadi muiduki Mõtstaga külänimme saksa kiilde tõlkin. Mõtstaga külänimi ilmu dokumentele 1684, peremehe Mettstack Bertus (Pärtüs) ja Metstack Jahn (Jaan). Mõtstaga talu kuuluva Vana-Roosa Mõisakolka, mitte Tagakolka, a olliva sõski Mõisakolga suurõ Varstu külä suhtõn tõsõlpuul mõtsa.

Hintervaldi eestistämisi oll’ tõisigi. Tsooru vallan võeti Helk (säält perrest oll’ aoluulanõ Helgi Vello), Roosa vallan Männistu, Krabi vallan Hintsalu, Laitsna-Rogosi vallan Hiiemaa.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.