31. urbõkuust kooni 3. mahlakuuni oll’ Itaaliamaal Bolognan riikevahelinõ latsiraamadumess. Tuu om kõgõ vanõmb ja suurõmb latsikirändüse sündmüs, kohe egä kevväi rühk tuhandit latsiraamatidõ kirästäjit ja autoriid.

Eesti käü messil 2008. aastagast pääle ja seo aastak oll’ kogoni messi pääküläline. Tuud saa-i sakõstõ ette tulla, selle et pääküläliidsi om egä aastak üts, a ossa võtvid maid pall’o. Nii sõs näkk’ Eesti latsikirändüse keskus üten kirästäjide liiduga Eesti nättäväs tegemise nimel peris kõvva vaiva.

Kuigi latsiraamatilõ pühendet, saa-i messile sisse latsõ. Tuu või vällä nätä andsak, a mess om mõtõld kirästäjide ja autoriidõ trehvämiskotussõs, suurõ pildi saamisõs ja eräle latsilõ mõtõlduid ettevõtmiisi sääl tõtõstõ olõ-i. Sõski, Bologna liinan oll’ messiga samal aol mitmit näütüisi, raamadunäütämiisi ja muid üritüisi, kohe latsõ olli oodõdu.

Eesti autori, kink raamatit om itaalia keelen ilmunu, saiva kõik Itaalia latsiga trehvädä. Ma esi käve Saarõ Anti raamadunäütämisel ja astsõ kuun Platsi Marja-Liisaga üles üten raamadukogon. Antil ilmu Itaalian kogoni kats raamatut ja mi saimi Liisoga näüdätä itaaliakiilset raamatut luukere Juhanist. Nii Anti ku mi raamadu puhul muutsõ Itaalia kirästüs Sinnos raamadu päätegeläse nimme, selle et originaalin olõva nime omma Itaalia latsilõ ülearvo rassõ vällä üteldä. A vahtsõ nime es olõ kah kehvä: Anti raamatun sai Eesti Pärdist geniaalsõl kombõl Arvo ja luukere nimi om Itaalian hoobis Martin.

Mess esi om nii suur, et ma mitte eskina es plaani tuud üskä haarda. Võti ette hoobis trehvädä noid kirästäjit ja ümbrepandjit, kiä omma köüdetü mu raamatidõ muial vällä andmisõga. Eräle suur rõõm oll’ tutvas saia kirästäjidega kavvõst Koreast ja Jaapanist. Messil oll’ mitmit põnõvit arotusõtsõõrõ esi teemadõ pääle.

Mu raamatust «Luukere Juhani juhtumised» oll’ eräle lava-arotus, kon raamadu muial vällä andnu kirästäjä tuust kõnõli. Päämäne sõnnom oll’, et erilidse luu, millen ei häbendedä umma paikkundlist esimuudu olõmist, läävä muialpuul umbõ häste pääle, selle et noid kirotõdas veidü. Sakõstõ omma nii kiränigu ku kunstnigu kinni sisseharinuisin muudõn ja tuu lasõ-i näil periselt kõrda minevit raamatit kirota. Ma sai arotusõn viil eräle kõnõlda Võromaast ja võro keelest ja näüdädä hindä ja Platsi Marja-Liisa perrepiltest kokko pantut Võromaa hõnguga videot. Marja-Liisa võtsõ sõnna üten tõsõn arotusõn, kon kõnõldi Eesti mütoloogiliidsist tegeläisist parladsõ ao Eesti latsikirändüsen.

Võro kiilt oll’ nätä suurõl koomiksiile pühendedül alal, kon Eesti välläpanõgi man oll’ võrokeeline pilteepos «Kalõvipoig» kah kõigilõ kaemisõs. Eesti latsiraamadupilte näütüsest es saa kiäki müüdä, selle et tuu oll’ õkvalt päähallin ja sääl oll’ kõik aig rahvast nii pilte ku raamatit kaeman. Põnnõv Eesti raamadupildinäütüs oll’ viil Bologna keskplatsi kõrval uhkõn paleen nimega Palazzo d`Accursio.

Hindä raamatidõ puhul olõ tundnu rõõmu teksti ja pildi kuuntüüst, a pilte võimsat kiilt ja raamadupilte tsehkendäjide tüüd tõi häste vällä näütüs sõnnulda raamatist, kon terve lugu jutustõdas är õnnõ piltega.

Laanõ Triinu

Jõudsõmi kunstnik Pikkovi Annega messile ja õkvalt pääsissekäügi man trehvssimi Eesti plakati pääl tegeläisi hindä raamatist. Anne sais hindä luud tiigri kõrval Loogi Kairi raamatust ja ma kae tõtt Platsi Marja-Liisa luud memmega mu luukere Juhani raamatust. Sillaste Kertu pilt

Eesti koomiksistend messi suurõ koomiksiala pääl. Ka võrokeeline pilteepos «Kalõvipoig» oll sääl kõigilõ nätä. Laanõ Triinu pilt

Eesti raamadupildi näütüse mano käve ka laud, kon kõik näütüsele saanu piltega raamadu kaemises vällä olli pantu. Laanõ Triinu pilt

Platsi Marja-Liisa oppas Bologna Casa di Khaoula raamatukogon Itaalia latsi kuntmiist joonistama. Eesti-itaalia keele tõlk Veiksaarõ Katrin sais kõrval ja avitas. Laanõ Triinu pilt