KOMMÕNTAAR • Mul om olnu võimalus trehvädä mõnõ kõrra Kõrvipalu luumistallo perimüsõdagilõ. Pettä ei olõ sääl kunagi saanu: vällä­kuulutõdu esinejä omma üles astnu ja kodotsõn õhkkunnan om kõnõldu juttu, kost olõ iks ütte-tõist kõrva taadõ pandnu. Tandsitu om kõgõ iks kah, a ma olõ-i ummi puujalguga tandsupõrmandu pääle tüknü. A tandsuplats om egä kõrd kõrralikult täüs. Õdagu om Euruupa Solidaarsuskorpusõ toega ello kutsnu punt Mehkamaa juuriga nuuri ja tuu tähendäs, et ülesastja omma säändse, kiä nuurilõ kah kõrda läävä.

Kõrvipalu pääle mõtõldõn tulõ minkagiperäst miilde Tootseni Jaani film 2005. aastast päälkiräga «Avasta rikas nurgatagune kosmoses». Tuu film näütäs kultuuriello aastasaa-alostusõ Moosten ja esimuudu inemiisi sääl ümbre. Veerändsada aastakka ildampa Kõrvipalun mi tuu filmi muudu esi inemiisi kultuurikonflikti ei näe, a «rikas nukatagunõ kosmosõn» om Kõrvi­palu luumistalo külh, väiku paik Varstu takan, kon tundlikumba inemise vast Läti piiri lähküse kah är tundva. Olõ sääl kullõlnu Kõivupuu Marju juttu mi kandi perimüsest ja täämbädse ao uskmiisist, Uljasõ Kaspari juttu Argõntiina elost ja kombist ja esierälidse pilli bandooniumi kontsõrti. Olõ Kõrvipalun trehvänü filmitegijä Hintsi Anna ja muusigu Kuslapuu Kaisaga.

Tsipakõsõ perimüsest kah. Ku tuu sõna ala tükütäs mõni­kõrd pandma egäsugumaidsi ands’akuisi, sis Kõrvipalu õdagil om tsiht selge: perimüs tähendäs innekõkkõ võrokõisi kultuuriperändüst. Mi umma kiilt ja kombit. Esiki ku kõnõldas mõnõ muu paiga perimüsest, kaias kõkkõ iks läbi võrokõisi silmi. Sääne selge silmä­kaehus tege häädmiilt ja and luutust, et noorõ hoitva ja veevä edesi tuud kultuuri, miä seo maa pääl om sündünü ja läbi ao täämbäste päivä jõudnu.

A nigu üteldäs, esihindäst ei sünnü tan ilman midägi. Kõgõ takan om, nigu mi füüsikast tiiämi, määnegi jõud ja vägi. Kõrvipalu luumistalo pernaanõ Laube Kadri om inemine, kink seen om nii jõudu ku väke. Ku harilikult omma loominguga tegelejä ja kõrraldaja esisugumast sorti inemise, kis Kadri seen omma kats puult kinäste kuun. Kadri om traditsioonilinõ perimüsmuusik, kiä sutt vähämbide vai suurõmbide seltskundõ iin pilli ja lauluga üles astu. Saman om tä kõrraldaja kah, kiä, ku midägi päähä võtt, as’a otsast lõpuni är kah tege.

Kõrvipalu luumistallo om Laube Kadri aastit latsi ja tüü kõrvalt käümä vidänü ja no paistus, et timä tüü nakkas villä kandma. Om tegünü üts paigakõnõ kõgõkogo nuka­tagotsõn, kon om võimalik saia vägevit kultuurielämüisi. Huviliidsil jääs üle õnnõ tuu paigakõnõ kinäste üles löüdä.
Perimüsõdagidõ sar’an om Kõrvipalun plaanin viil üts kokkotulõminõ lehe­kuu perämädsel pääväl, ku pääesinejä om ansambli Puuluup. Ligembät teedüst Kõrvipalu luumistalo tegemiisi kotsilõ saa kodolehe loometalu.ee päält.

Rahmani Jan

Tandsurahvas Kõrvipalu perimüsõdagul tandsman. Rahmani Jani pilt

Muusigu Laanekase Karl ja Kuslapuu Kaisa tandsus muusikat mängmän. Rahmani Jani pilt

Filmitegijä Hintsi Anna ja Prakashi Tushar filmijuttu ajaman. Rahmani Jani pilt