Käve meditsiinikoolin. Kuna rahha oll’ veidü ja imä meid ütsindä kasvat’, lätsi tüüle haigõtallitajas, et esi toimõ saia.
Tüüti lühkeist aigu uroloogiaosakunnan, a sääl mullõ tüüraamatut es anta. Kiäki oll’ pensionilõ jäämän ja ma aviti täl tüütunnõ mano tiini.
Peräst tuud lätsi haigõtallitajas Tarto psühhoneuroloogia haigõmaja sanatoorsõhe osakunda. Palk oll’ tuun haigõmajan suurõmb ku muial.
Ega sääl midägi rassõt es olõ. Ainumanõ asi oll’, et üüse tull’ ülleh olla. Päivä oll’ kuul ja sis koolitükü tetä, nii es olõki aigu üüses vällä puhada.
Mu tüü oll’ õdagu paladi üle kaia, kas kõik omma kohal. Sanatoorsõ osakunna haigõ võisõva päivä välän jalotaman kävvü, a õdagus pidivä tagasi olõma.
Õdagu oll’ mul tsäivesi ja saiakõsõ lakja jaka. Kõgõ oll’ iks mino jaos ka saiakõnõ pantu.
Sis oll’ vaia kalitori põrmand puhtas mõskõ. Tuu tüü ei lää mul elopäävä meelest är. Tuul aol naati meil linoleumi tarvitama. Kalitori põrmandu pääl oll’ tibukõllanõ linoleum. Toda oll’ pia võimalda puhtas saia. Mõsi mitmõ viiga ja iks jäi kohegi mõni väikene täpikene.
Üüse tuudi miilitsäga haigõmaja mano meditsiiniekspertiisi autojuhtõ ja tsiklimiihi, et näide kainust kontrolli. Mino asi oll’ uss vallalõ tetä, ku kellä lasti. Ma iks kõgõ kuuli tuud kellä. A ütskõrd olli kül nii kõvva magama jäänü, et es kuulõ kah. Näie unõh, et midägi kõik aig helisi. Tükk aigu kulssi, inne ku arvo sai, et ussõkell. Pahanda ma es saa, a hindäl oll’ häbü.
Hummogu oll’ vaia kõik ravialodsõ är kraati ja numbri üles märki. Üts hummok, ku lätsi miihi palatihe kraadiklaasõ jagama, naas’ üts miis minno kättpite hindä poolõ tirimä. Õnnõs tulli tõsõ paladiseldsilidse mullõ appi. Kaibsi tuu juhtumisõ ülembile är ja süüdläne kirotõdi haigõmajast vällä ku jo väega terve inemine.
Pääle üüvalvõt lätsi koolin tagomastõ pinki istma, sääl sai silmä kah kinni laskõ. Konspektin olle külh unidsõ pääga sääne käekiri, et esi es saa kah arvo, midä olli sinnä kirotanu.
Urmi Aili
Pensionär Urmi Aili kirotas, et läbi terve elo om tedä saatnu tüü. Kül tull’ varahadsõn latsõpõlvõn aiavillä
kitsku ja lehmi kar’ata, kolhoosipõllu pääl kõblada ja kar’alauda man hainu küünü aia.
A tan om juttu noist suurõpõlvõ ammõtiist, midä tä om opnu vai kon tüütänü.
