Minevä puulpäävä oll’ Võro Kandlõ kultuurimaja täüs robotiid, robodihuviliidsi latsi ja latsõvanõmbit. Oll’ robootigapäiv üten leiutamisõ festivaliga. Päävä joosul peeti legorobotidõ võistluisi ja põhikuulõ noorõ näütsi ummi aasta joosul valmis saanuid löüdüssit (leiutisi) ja prototüüpe.

Päävä pääkõrraldaja ja mikandi robootigaoppusõ iistvidäjä Grossmanni Triinu tiid, et Võromaa latsõ omma küländ nutigu. «Kõigilõ latsilõ miildüs midägi luvva, kas sis tandsi, tsehkendä vai robotiid tetä. Latsõ omma õnnõligu, ku nä midägi valmis saava, ja robotidõ man om hää viil tuu, et robot nakkas liikma. Tuu pakk kõigilõ pall’o rõõmu,» seletäs tä.

Robodioppusõga alostasõ pääle joba peris väiku latsõ. «Täämbä käävä mi man (Triinu veetävän Nuti-Võluri erähuvikoolin – toim) opman latsiaia- ja põhikoolilatsõ. Püvvämi näile joba latsiaiast robodipisiläse kätte anda.»

Kuigi latsi sünnüs perämädsel aol veidemb, ei olõ Grossmanni Triinu robootigahuvi veidembäs jäämist tähele pandnu. «Ma saa egä nätäl kokko 107 robodihuvilidsõ latsõga ja tuu tege suurt rõõmu,» ütles tä.

Robootigaoppaja luut, et nuu, kiä omma latsõn robootikat opnu, tegelese edesi kah programmiirmise vai mõnõ muu IT-valdkunnaga. «Ütspäiv kõnõli üte uma kunagidsõ robootigalatsõga, kiä pidä parhilla hoobis koka ammõtit. Tä ütel’, et timä sai robootigatunnõst ello üten loomingulisusõ, mõistmisõ tetä miiskunnatüüd ja tiidmise, et ekä asja saa mitund muudu lahenda. Ja ka tuu tundmisõ, et mõnikõrd võiva as’a minnä väega häste, mõnikõrd mitte, pääasi, et olõt esi uma tüüga rahul,» kõnõlõs Grossmanni Triinu.

Rahmani Jan

Pääkõrraldaja Grossmanni Triinu puulpäävädsel robootigapääväl. Rahmani Jani pilt