Urbanipäävä laadu aigu tetti aoluulaisi Kröönströmi Triinu ja Vinnali Hannese juhtmisõl ülekaehus Urvastõ kerigu aoluust.

Urvastõ kerik om kõgõ esierälidsemb Eestin tuu poolõst, et taa om ainukõnõ maakerik, miä om ehitet ku basiilika. Tuu tähendäs, et keskmäne lüüv om korõmb ja üllen omma aknõ. Kerigu kõgõ vanõmb keskaost peri osa om savikivest, a vahtsõmb tettü maakivest.

Kõnõldi keriguopõtajist ja näide tettüst tüüst kerigu hääs. Kerigu remondis ja vällänägemises omma väega hulga annõtanu paikligu mõisaprovva ja -herrä. Aoluulasõ olli löüdnü kostki arhiivist ka inneskidse keriguopõtaja Gutglücki foto, miä kingiti kerikulõ.

Parhillanõ opõtaja Salumetsa Üllar lubasi tuu panda tahvli pääle, kon omma mitmidõ timä iinkäüjide pildi. Kõgõ lõpus tuudi kerigu käärkambrist kõrras rahvalõ kaemisõs vällä vana altarimaal, miä ei olõ üllen olnu 1889. aastast pääle, ku kerik ehitedi suurõmbas. Vana maali pääl om kujotõt Kristust Ketsemanni aian. Päält kerigu ümbreehitämist es passi usupoliitiga peräst säänest maali inämb tagasi panda. Maali om tennü kuulsa baltisaksa kunstnik C. S. Walther 1855. aastal. Maal miildü parhillatsilõ inemiisile, a tagasi panda tuud ei saa, selle et altaril om tõnõ kujo.

Fastrõ Mariko

Vanna altarimaali uudistaman. Fastrõ Mariko pilt