Seod nimme kand Eestin 34 inemist. Nime hulgast varjantsõst om alalõ Moodis – veidemb ku kuus kandjat. Nimi tegüsi Võnnu kihlkunna katõn mõisan, Kuristal ja Ahjal.

Kuristal sai seo nime Teriketsi külä Mootse talu pererahvas ja sugulasõ naabritallõn. Mootse talu ja suguvõsa nimme kirutõdi tuudagu Võnnu keriguraamatin Motisse. Hingõlugõmistõ 1826, kon talu nimme kirutõdi Motzi, panti priinimes kirja Motz. Hingelugõmisõn 1834 ja edespiten oll’ talunimi kirän ku Mutze ja sammamuudu ka priinimi: Mutze.

Ahja mõisan sai seo nime perekund, kiä olli keriguraamatin kah Motisse nimega. Nä olli peri Ibaste küläst ja sai 1826 kirja nime Mootz. 20. aastasaa alustusõn võisõ juhtuda, et nimekujju Moots pruugiti nii Ahja ku Kurista peritolu nimest.

Mootse nimel oll’ häste hulga kirälikke varjantsõ, a 19. aastagasaa lõpust naati ka Võnnu keriguraamatin kirutama Mootze. Rahvaluulõkorjaja Mootisse Jaan (1877–1952) lassõ käübele nimekuju Moodis. Ku oll’ suur nimmi eestistämine ja kõrrastaminõ, sõs kinnitedigi ammõtlikõs kujjõs Mootse (vallalõ üteldi nimekujjõst Motisse, Mootiss, Mottisse, Motisse-Mootse ja Mõtzo) ni Moodis (vallalõ üteldi nimekujust Motisse, nimmist Vesso ja Vesser).

Vana lisanimi om peri õnnõ Teriketsi küläst. Sääl panti joba 1627 kirja talupoig Moytus. 1688 panti kirja Muddis Gödert ja Jurgen. Ka 19. aastagasaal võidi üteldä nii [.mootse] ku [.muutse], selle et kolmandan välten sõna pikk –o– lättki u-sugutsõs.

Nime alussõs om apostli Matteus nime sääne mugandus, kon a-st om saanu –o-. Säänest asja tule ette vinne keelen, kon Matteuse õigõusu kujust Matvei om saanu Motvei (Мотьве́й) ja kutsminõ Motuss (Моту́с). Ka leedu keelen om Motiejus. Nii et ku meil oll’ Matis, Matus, sõs võisõ olla ka *Motis, Motus. Nimekuju Mootse takan võissi olla sisekadu Motisse > Moot’se. A sõs pidänü –t– olõma pehme, midä tä olõ ei joht. Usutavamb om c-s muutunu –t-, vrd valgõvinne keele Macei (Мацей) ja poola keele Maciej.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.