Piimäkuun kävemi üten võrokõisi kongressi vanõmbidõ kogo inemiisiga Hispaanian ja Portugalin kaeman, kuis eläse säändse väiku keele nigu galeegi ja miranda kiil. Innekõkkõ tuuperäst, et tõisi aktiviste käest teedä saia, kuis nimä omma jõudnu sinnäni, et riigi tunnustasõ näide kiilt ku ammõtliku piirkunnakiilt. Tõsõst külest tuuperäst kah, et saia näide kultuurist, tegemiisist ja aktivismist inämb aimu.
Kõgõpäält kaimi üle Santiago de Compostela liina, mis om Galiitsia pääliin, pääle tuud muidoki palvõrännu tsihtpaik kah. Keskaol oll’ Galiitsia eräle kuningriik, kon kõnõldi galeegi kiilt, miä om piä ütesugumanõ portugali keelega. Ku Hispaania ala är vallut’, keeleti Galiitsian galeegi keele pruukminõ kirän ja avalikun läbikäümisen. Viil 1970. aastidõ aktivism vei tollõni, et 1981 kuulutõdi kiil jäl ammõtligu pruukmisõ keeles. Pääliinan tuu ülearvo silmä es nakka – sildi ja muu olli inämbüisi hispaania keelen –, a ku kõnõlda näütüses hotelli administraatori vai inemiisiga, kiä omma maalt, ütli nimä, et egäpäävätsen pruugin pidävä nä parõmbas galeegi kiilt.
Kotusõpäälidse keeleaktiviste organisatsiooni A Mesa direktri kõnõl’, et 30 aastakka tagasi kõnõl’ 70% piirkunna inemiisist galeegi kiilt egä päiv, a nüüd õnnõ 40% ehk aoluun omma näide keele jaos eräkõrdselt halva ao, midä proovitas ümbre käändä muudsa tehnoloogiaga. Näütüses omma keeleaktivisti tennü kokkuleppe video- ja veebilehefirmadõga, et näide asju saanu kõrraga galeegi kiilde kah ümbre panda. Om olõman äpp äride, restoranõ ja kotussidõ kottalõ, kon pakutas galeegikiilset teenindüst ja sinnä saa jätta arvustusõ, ku hää tuu om. Tubli firma saava kittä, halv tüü laita. Sammamuudu avitas keeleaktiviste organisatsiuun tegeldä kotusõpäälitside umavalitsuisiga, kiä ei taha vai ei mõista pakku kooliharidust ja ummi teenüssit galeegi keelen.
Päält keele om Galiitsian viil hulga esierälist. Ku muu Hispaania ollõv rohkõmb kuiv ja kõrvõnu, sis tan või löüdä hulga paksu eukalüptimõtsa, mäki ja ookeani esierälist randa. Süvväs päämädselt katsajalga ja kalla, esieränis turska, miä oll’ mi maitsemiilile küländ ikäv. Egä liin om esimuudu: mõni väega keskaignõ, mõni om häitsenü 19. aastagasaal ja om nigu mereviirne Riia ja tõnõ jäl nigu Havanna. Kõgõ põnõvamba olli väiku külä mere veeren, näütüses võisõ sääl nätä egä maja moro pääl väikut jalgu pääl majakõist, miä, tull’ vällä, om tuulutusõga kombõperine ait.
Kävemi külän viil Miranda do Douron, miä om hoobis Portugali maa pääl väiku liin ja piirkund, kon 4000 inemist kõnõlas umma kiilt, miä olõ-i ei hispaania ega portugali keele muudu. Tuu om miranda kiil, miä tunnistõdi Portugalin keeles 2005. aastagal. Mirandamaa om mäkitagunõ maa, miä olõ-i aastasatu joosul olnu väega pall’o maailmaga köüdet. Hispaania poolõ pääle tekkü hää tii viil 1960. aastil, ku ehitedi tamm üle Douro jõõ. Kuigi kõnõlõjit om keelel veidü ja noorõmb põlvkund om inämbüisi pidänü vahtsõst kõnõlõma opma, om himo uma keele pästmise man suur. Näil om kül õnnõ üts ütisüs, kiä tegeles vanainemiisi keele salvõstamisõ, raamatidõ ja opimatõrjalõ vällätüütämisega, a egäüts om tuu man veidükese multitalent.
Miranda piirkunnan om esieräline rahvamuusiga, ja rahvatandsu, midä om vahtsõst luud, opatas veidükese ka koolin. Om esiki ütlemine, et väiku rahva kottalõ om näil innekuulmalda hulga folkbände.
Rahvatandsu olliva tandsma pantu kõik kotusõpäälidse kooli poiskõsõ. Päält inemiisi päälenakkamisõ om hää kuuntüü kohaligu umavalitsusõga: liinapää kõnõl’ meile kokkusaamisõl, et seo kiil ja kultuuriline umaperä om kõgõ kasulikumb näile uma piirkunna tutvastegemise ja edendämise man, esieränis Portugalin, miä ollõv muidu väega tsentraliseerit riik.
Pall’u mõttit kuuntüüs tegüsi mõlõmba poolõ päält. Ku galeege käest oll’ oppi vahtsõt tehnoloogiat ja suurõmbat kuuntüüd, sis mirandadõga olnu põnnõv tetä kultuurivahetust ja näüdätä võrokõisi keelepesäsüstemi vai opimatõrjalõ. Põnõvust teküti viil umbõlõ illos luudus, tõistsugunõ süük ja hää inemise. Mi reis sai teos teno Euruupa vähembüsrahvidõ grupi MARIO projektilõ, mink jaos and rahha Euruupa Liit.
Saarõ Hipp
Vanõmbidõ kogo saadigu Vigo ülikooli profesriga kokko saaman, mika oll’ üten põlisrahvidõ aktivist Loode Oliver. Pilt Saarõ Hipõ kogost
Paigapäälidse kooli sainatsehkendüs «Kõnõla ja näütä seod kiilt». Saarõ Hipõ pilt
Üte käega mängmise vile Miranda muusõumin. Saarõ Hipõ pilt
Maisilehist madrats Galiitsiast. Saarõ Hipõ pilt
Galiitsia jalgu pääl viläait hórreo, minkal om kivve vaihõlt tuulutusõ süstem. Saarõ Hipõ pilt
