Kuna minno lilli väega huvitasõ ja põhitüü kõrvalt jäi pall’o aigu üle, lätsi puuti osatüüaoga lillimüüjäs.
Tuu tüü oll’ mullõ väega meele perrä. Esieränis hää oll’ olla lille seen kesk talvõ, ku välän kõik puu ja puhma lumõ all magasiva. Kats kõrda nädälin tuudi Hollandist vahtsõ lille, mis tulli otsõst lühembäs lõigata ja vaasi leügehe vette panda. Egä päiv tulli vaasi puhtas mõskõ ja lilli jäl otsõst veidükese lühembäs lõigata. Ruusõl tulli kõik alomadsõ lehe ja nõgla är võtta, et kässile mulku sisse ei tsuska.
Egäl lillil olli uma nõudmisõ. Näütüses rüälilli ja nelgi tahtsõva veidü vett, kar’akakar ja ruus rohkõmb.
Ku lillipoodin tüüti, sis oll’ vaia õnnõsuuvmiskaartõ ja pärälinte kirota ja kingitüisi pakki ni lillipuntõ, -korvõ ja pärgi tetä.
Tuu jaos, et näid mõista, lätsi ma rahvaülikuuli lillisäädjäs opma. Kursusõ olli kats kõrda nädälin ja kestsevä õigõ mitu kuud. Sääl mi opsõmi egäsugutsit asju. Kül ohuliidsi, kül tihhembit pärgi tegemä, suuri ja vähämbit säädmiisi mitmõsugumaidsi ettevõtmiisi jaos ja esiki ruumikujondust.
Lillest omma mul külh hää tiidmise. Ku lää esi lille ostma, sis mõista joba kaia, määne tutt om värski ja määne vana. Ku mõni müüjä ütles, et egä päiv tuvvas vahtsõ lilli, sis tuu om võlss jutt.
Mõnikõrd tull’ lillipoodin tetä nii suuri lillipuntõ, et ostja es mahu näidega ussõst vällä. Mälehtä, et ütskõrd telliti punt, kon keskel oll’ sada ruusi ja ümbre tollõ viil kipslilli ja rohilidsõ lehe.
Õigõ kipõ päävä olli pühhi aigu ja tähtpäivil, nigu naisipäiv, imäpäiv ja koolilõpõtamisõ. Sis oll’ poodin nii pikk saba ku vanastõ inne jõulõ mandariine peräst.
Urmi Aili
Lillikoolin eksämil. Teema: imä ja katsiku latsõ. Pilt Urmi Aili kogost
Pensionär Urmi Aili kirotas, et läbi terve elo om tedä saatnu tüü. Kül tull’ varahadsõn latsõpõlvõn aiavillä
kitsku ja lehmi kar’ata, kolhoosipõllu pääl kõblada ja kar’alauda man hainu küünü aia.
A tan om juttu noist suurõpõlvõ ammõtiist, midä tä om opnu vai kon tüütänü.
