Nimel Jõgeva om Eestin 225 kandjat, nimel Jõgeda 51 kandjat. Jõgeval om kolm võimalikku algust: Põlva kihlkunna Võru mõisa Kääpä külä, Kodavere kihlkunna Pala mõisa ja nime Babin eestistämine. Jõgeda algus om õnnõ Võru mõisa Kääpä külän. Mõlõmbast nimest om Eesti perekonnanimeraamadu käsikirän kirutanu Kiristaja Arvis.
Kääpä om suur vana külä Võhandu jõõ veeren ja seo jõgi andsõ talupoigõlõ neli kõrda mõttõ priinime valimises. Pastor Schwartzi personaalraamatun 1817–1831 om Koroli Peebu perrätulõjilõ ja paarilõ sugulasõlõ mõisan pant nimi Jöggewa, Koroli Aadu perrätulõjilõ Jöeperra, Kausta Hansu perrätulõjilõ Jöeweer, Kausta Hindriki ja Kersna perrätulõjilõ Kaustajöe.
Ku Jõepera (49 kandjat) ja Jõeveer (83 kandjat) omma läbipaistva nime, sõs Jõgeva nõud seletämist. Sõna jõgev om Wiedemanni sõnaraamadu sõna ja tähendüses om üteld: fliessend, strömend ’juuskja, kõva vooluga‘. Võru keelen olõssi sama sõna *jõkõv : jõgõva.
Nelläs algnimi *Kaustajõe om Põlva kihlkunnalõ tüüpilidse ehitüsega, kon om kokku pant Kausta lisanimi (talunimi) ja määnegi tõnõ sõna. A hingelugõminõ 1826 tuud nimme ei tunnista, õkva edimädse Jöggewa takan om järgmädsele perrele, Kausta talu perrele kirja pant Jöggeda. Ka pastor om personaaalraamatun 1832 naanu pruukma Jöggeda (Jeggeda) nimme, mainin är, et 1823–1831 om keriguraamatin pruugit nimme Kaustajöe. Seo märküs lätt kokku Schwartzi meetrikidõga, kon 1823. aastaga jaanuarist pääle omma kõikil laulatuisil ja ristmisil priinime man, muu hulgan ka Kausta Juhan Kaustajõe latsil. Tuuperäst tundus, et Jõgeda om tegünü Jõgeva nime iinkuju perrä ja mõisakirutaja käe all. 1832 sai Jõgedast ka kerikuraamatidõ nimi ja Kaustajõe kattõ käibelt.
Pala mõisan panti Jögewa ~ Jõggewa Lindmetsa talust peri rahvalõ. Lindmetsa talu om Ojakülän, parla Vea külä all. Suurt jõkõ sääl lähkün olõ-i, Haavakivi jõõ algus sõski om. Või-olla oll’ tuul perrel köüdüs tunnõdu kotussõnimega Jõgeva? Jõgeva liinalõ nime andnut Jõgeva mõisat arvatas niisamatõ viivoolu perrä nime saanus, mõisa kotus omgina Pedja jõõ saarõ pääl.
Või ka olla, et Pala mõisan pantu Jõgeva priinimi om täämbädses suutumas vällä koolnu. Ütel Babini nime Jõgevas eestistänül perrel oll’ külh hulga latsi. Egäl juhul, Jõgeva nime mitmastsaast kandjast suurõmb jagu om noid, kiä kandva Võru mõisa Kääpä küläst peri nimme.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
