Üts perämädse ao võro kirändüse parõmbit lugusit om taa, et Rahmani Jani 14 väega mitund muudu põnõvat juttu omma saanu raamatus päälkiräga «Puuriidadisko».
Kõik, kiä omma elon puid riita pandnu, tiidvä, ku hallõ nakkas hindäst, ku suur tüü mõnõ ao peräst õkva ku lauluga lakja vaos. Tuu asõmõl, et hinnäst luutusõlda vussnäpos manada, tasos kätte võtta Rahmani Jani raamat, lukõ nimiluku ja õkvanõ trüüst om olõman: puuhalokõisilgi nakkas tõnõkõrd ikäv ni nä tahva pito panda. Ja taa pido või käümä tõmmada kassiroisk, kiä kõgõpäält halgõ vasta ummi küüdsi higo ja sõs viil riida pääl avvutsõõri tege. No es olõ periselt puuriidameistre millengi süüdü – õkva nakkas inemisel keremb, tujo lätt hääs.
Kõik jutu andva määnestki api – ni hengehääd ku ka majanduslist nõvvu. Pall’odõl võromaalaisil om koskil kuuri all vai kuuri takan üts armsa põka, miä aastakümnit tagasi pästse inemise ullimuudu or’atüüst, a nüüdses om massina moodor tsipa vanas ja hõrrõs jäänü. Midä säändse armsas saanu uunikumiga tetä? Lugõgõ juttu «Põka»! Vai ku turismiettevõtjil lää es suvõniire müük timahavva kõgõ parõmbalõ, sõs tiidku nä, et talv om iin ja sõs pästvä as’a vast talvõniiri, midä külmäl aol vaia: mütsü, salli, kinda, suka.
Määndsengi iän tüküs latsil iks piss sängü tulõma – taad hätä avitas raudkimmält praavita Rahmani Jani jutt «Vävvä», miä ilmu jo 2006. aastagal.
As’atundjilõ miildüs targuta, miä om latsikirändüs ja määne kiräsõna aja täüsinemiisi asja, nigu kirot’ Võromaalt peri kirändüstiidläne Mattheusõ Ave lehekuu Loomingun, kon ilmu timält põh’alik artikli 2024. aastaga Eesti latsikirändüsest.
Rahmani Jani jutu om kimmäs latsikirändüs sõs, ku naid kuun latsõga lukõ. Täüsinemine seletäs latsõlõ valla, miä om (oll’) põka, Draakoni vorst, disko, suidsusann, masu, täpe ja pupu jms, ja tuu herevüs ja põnõvus, miä timä juttõn om, tõmbas latsõ kimmäle üten, nigu määnegi sisemäne vuul mikroplasti iist pagõva kala jutun «Pagõva’ kala’».
Seod raamatut saava eestikeelidse vanõmba kah latsiga laapsahe lukõ, selle et jutu omma olõman ka eesti keelen.
Võro kirändüse üts tunnus om periselolinõ tagapõhi. Taad kinnüt’ «Puuriidadisko» autor ummi juttõ kotsilõ 31. hainakuu pääväl Võro liinan tsõõriplatsi pääl raamadu näütämisel. Lugõgõ ja uurgõ – vast tunnõti kah mõnõ aloskujo är, näütüses jutust «Vallavanõmb sai vallanoorõmbas» vai «Kunnamõtsa indiaanlasõ’».
Allasõ Tiia
