Seod nimme kand Eestin 45 inemist. Nimekuju Palav kandjit om alla kuvvõ. Pandmisõ kotussit om kats.

Kanepi kihlkunna Jõksi mõisan panti joba 1809. aastagal Pallaw Kellä Juhani perrele. Hingelugõmisõn 1826 om sama pere kirän mõisarahva hulgan. Jõksi mõisa ala kävevä ka Palava kar’amõisa ja Palava talu, kon panti priinimi Hoop. Või arvada, et priinimi Pallav oll’ sõski kah köüdet paigapäälidse Palava kotussõnimega (1723 Kriisa vai Palava Jüri, Krisa od. Pallawa Jürri).

Otõmpää kihlkunna Vidrike mõisan panti Pallaw Palava talust peri rahvilõ. Tuu talu (1758 Pallawa Jacob) om tii veeren õkva inne Väikut Munamäke, ku suurtiid piten Ilmjärvelt Otõmpääle minnä. Sääl oll’ nime saajit rohkõmb ja nii tulõ vällä, et suurõmb jagu täämbädsist nime Pallav kandjist om tuu saanu Vidrike suguvõsast. Näütüses kolisi säält üts pere 1840. aastil Kanepi kihlkunda Kruutustõ. Tartu liinan ja Järvämaal naati just Vidrikelt peri nimme kirutama ka kujul Palaw, 19. aastagasaa lõpul.

Priinime alussõs om mõlõmbal puul joba olõman lisanimi sõnast, miä käänüs võru keelen pallav : palava, vana tulõtis tegusõnast palama. Võrumaa inemisel olõ-i lämmä ilmaga joht palav, iks kuum om. A kiäki muu või pallav olla: pallav päiv, pallav sann, pallav ravvatükk, pallav lats (palavikun). Vanan lõunaeesti keelen iseloomustas sõna pallav inemist, kiä om tulidsõ loomuga: elläv ja pallav, pallav inemine. Tuust sõs ka lisanimi.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.