Seol nimel om Eestin 333 kandjat. Veidükese om kandjit ka nime hargnõval kiräkujul Leiss. Nimest om Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän kirutanu Kallasmaa Marja.

Priinime pandmisõ kotussit om 16. Nimme panti mitman paigan Saarõmaal ja Läänemaal, Hiiumaal, Harju-Madissõl, Pärnu-Jaagupin, Suurõ-Jaanin, mitman mõisan Põltsamaa-Pilistvere kandin ja Kärde mõisan Põh’a-Tartumaal. Lõuna-Tartumaal ja Mulgimaal seod nimme es panda.

Võrumaal oll’ kolm erälde nime Leis saamisõ kotust. 1809. aastagal pandsõ Kanepi praosk Roth perekunnanime Leis Erästvere külä Jakapi Jüri Aadami perrele. Minkast tuu saadi, olõ-i selge. 1820. aastidõ algusõn panti Kärgula mõisa üten Leis’u talun nimi, midä hingelugõmisõn naati kirutama Leiso, a Urvastõ keriguraamatin Leis. Kolmandas panti Vana-Nursi mõisan Papi külän Miku Juhani perrätulõjilõ priinimi Leiss. Vana-Nursi nimme om kirutõt nii katõ ku üte s-iga.

Mul om jäänü perrä uurmalda, kas Erästvere uma olli Kärgula Leis’u ummilõ sugulasõ. Egäl juhul oll’ Kärgulan joba 1684 kats Leiso lisanimega talupoiga, Hans ja Andres.

Inämbäste ja peris kimmäle Saarõ- ni Läänemaal om priinime Leis alussõs vana edenimi Leis : Leisi, miä om saad algnimest Nikolaus. Samma peritollu omma eesti priinime Kleis, Kleius (12) ja Klejus.

Võrumaa nime võiva olla samma peritollu, vana edenimi, miä peri Nikolausõst, a viil om võimalik, et talupoja lisanimes om pruugit lätikeelist nimetüst leedukõisi kottalõ, läti keelen mitmusõn leiši, umastavan käänussen leišu. Egas jo Kärgula külänimmegi om vällä üteld iks Leis’u külä, kuigi ammõtlik kiräpilt om Leiso. Läti nimme Leitis ’leedukõnõ’ om vanast kirutõt ka kujul Leit, tuu või mõnikõrd harva olla eesti nime Leit (52) alussõs.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.