Võrol tulõ nuuri kirändüspäiv

Riidi, 19. süküskuu pääväl tulõ Võrol Kandlõ kultuurimajan innekõkkõ noorilõ kirändüshuviliidsilõ mõtõld päiv «Kirjanduse keerises». Pääväga tähüstedäs eesti raamadu aastakka, päält tuu viil kirämehe Kangro Bernardi 115. sünnüaastapäivä ja päävä lõpun andas vällä timahavanõ Kangro-preemiä.

«Proovimi tõmmada noorõ kirändüse pöörüssele üten ja näüdädä nuurilõ kirändüshuviliidsilõ, määndsit variantsõ om olõman kirändüse uurmisõ man,» seletäs Võro Kreutzwaldi kooli kirändüsoppaja Leesalu Raili, kiä om üts kirändüspäävä kõrraldajit.

Kirändüspääväl kõnõlõsõ kirändüsest ja umist tegemiisist Rakke Kertu, Rahmani Jan, Savimägi Katrinka Josephine, Kauri Rahel Ariel, Kõivupuu Marju ja kunstnik Platsi Marja-Liisa. Ettekandidõ vahepääl omma nuuri vahepala. «Om võimalus kokko saia kiränigega, nätä näost näkko noid inemiisi, kiä omma raamatit kirotanu. Piämi tuu man tähtsäs innekõkkõ Võromaad ja proovimi pakku kirändüse pääle kaemist ka vahtsõ nuka alt. Näütüses saa kaia näütüst koolilatsi tsehkendedüist piltest, kon omma kiränige nime luudusnättüisiga köüdedü. Mängulinõ puul om sääne kah, et söögi võiva olla kirändüsligu. Ja viil teemi kirändüsligu tordi, midä kül süvvä ei saa, a miä näütäs kirändüse mitmõ kihiga olõmist,» seletäs Leesalu Raili.

Päävä tõsõn poolõn kõnõldas kirämehe Kangro Bernardi kirändüslikust perändüsest, selle et timahava saa Võromaalt peri kiränigu sünnüst 115 aastakka. Tunnustõdas varatsõmpi Kangro kirändüspreemiä saajit ja andas üle preemiä timahavatsõlõ võitjalõ. Kangro Bernardi kirändüspreemiä om Võro maakunna ainumanõ kirändüspreemiä ja toda antas vällä joba 35. kõrda.

Kirändüspääväle omma oodõdu kõik kirändüshuvilidsõ, a innekõkkõ kaesõ kõrraldaja iks nuuri poolõ, et kooliopilaisin kirändüshuvvi herätä. «Koolõlõ om teedüs edesi antu. Loodami, et oppaja saava võtta pundi kirändüshuviliidsi latsi sinnä üten, selle et sääne päiv om ilmakaemisõ laembastegemise jaos iks tävveste esimuudu nättüs,» kõnõlõs Leesalu Raili. Umast kogõmusõst tiid tä kõnõlda, et jutulõ tollõst, nigu koolilatsõ inämb lukõ ei taha, om kõvastõ mano pantu. «Lugõmishuviliidsi nuuri om, sais olõ-i luutusõlda. Nä ei pruugi kõgõ lukõ seod, midä kirändüsoppaja soovitas, nä võiva valli tõistsugumaidsi autoriid ja osa lugõ inglüse keelen kah. A periselt õks loetas,» löüd tä.

Leesalu Railil om häämiil tuust kah, et timahavanõ raamaduaasta om toonu raamadu jäl avvu sisse. Raamatit om nätä liinapildin, näütüses installatsioon raamadukogo man ja raamadukapi mitmõn paigan Võro liinan. A esieränis tähtsä om timä meelest, et Võrol om jäl raamadupuut vallalõ tettü. «Raamadupuut tugõ toda, et raamadu mano jõudminõ om nuuril lihtsämb,» löüd tä.

Kirändüspäävä kõrraldaja omma Võromaa arõnduskeskus, Võromaa keskraamadukogo ja Võro maakundlinõ imäkeeleoppajidõ ainõjago. Päivä tugõ Eesti Kultuurkapital. Minevä kõrd peeti Võro maakunnan suurõlt kirändüsega köüdetüt päivä 15 aasta iist, ku Eestin oll’ vällä kuulutõt lugõmisaasta.

Rahmani Jan

Oppaja Leesalu Raili kuts kirändüshuviliidsi Kandlõ majja kirändüspääväle. Rahmani Jani pilt

UMA Leht