Om lihtsä jah. Mine aadrõssi pääle umakultuur.ee ja vali vällä, midä tahat. Kas pilti vai hellü, keele- vai luudusoppusõ kraami, latsiaialõ vai gümnaasiumilõ, võro vai seto keeli. Vai ku panõt otsmisõkasti mändsegi märksõna, olkõ vai «Juhan Jaik», sis õkva näet kah, mis timäga köüdüssen joba olõman om.

Tuu paistus niisama lihtsä nigu ütskõrdüts, a ummõtõgi om taa vagivahtsõnõ võrguvaramu. Võro keele oppaja, Võro instituudi tüütegijä ja muu hää inemise omma aastit tennü tüüd ja säädnü kokko kaunis kinä kuh’a koolitüüs sündüjät kraami, a nigu oppajil õks, olõ-i aigu umma tüüd tõisiga jaka, ja nii om egäüts juusknu tunnist tunni, üts aastak tõsõ perrä. Joosutii pääle om pudõnu kullateräkeisi – häid mõttit, põnõvit ülesandit ja tüülehti, latsi tsehkendüisi ja kirätükke, täheräbästikke ja ristsõnnu, mänge ja laulõ viil pääle tollõ. Pall’o om ilmavõrku kah pantu, a näide löüdmine om olnu paras päähalu.

Ku Eesti-Läti projekt «Umakultuur mi ümbre» minevä süküs alost’, sis anni oppaja umast hädäst teedä, ja aastak ildamba omgi umakultuuri varamu olõman. Valmis joht ei olõ, selle et tuu tohe-i ilmangi valmis saia. Plaan om kõik aig vahtsõt kraami mano panda, et oppajal vai muul huvilidsõl es olnu uman kultuurin ilmangi ikäv. Kuvõrra mi olõmi setodõga üten maakunnan, and eloterve võigõlus kõik aig vunki mano – mõlõmbal kultuuriruumil om vaia hinnäst kõgõ parõmbast külest vällä näüdädä.

Vastutusõ võrguvärte hoitmisõ iist omma võtnu Võro ja Seto instituut, a väega oodõt om latsiaidu ja kuulõ oppajidõ ütistüü. Niisama tähtsä om hädäldämine, ku määnegi matõrjaal puudu om.

Võrokõsõ võiva välläkuulmisõ maaha jättä ja naada latsiga võro keeli kõnõlõma vai üten latsiga hindäs olõmist, võro keeli kõnõlõmist, lugõmist ni kirotamist opma.

Uguri Kadri

Kodolehe umakultuur.ee avaleht veebin.