Nimel Tepaskind om Eestin 15 kandjat, sama nime muutunul kujul Tepaskent kah 15 kandjat. Nimi panti kujul Teppaskind õnnõ ütele perekunnalõ Räpinä mõisa Toostõ külän, Pauna talun, midä tüüpilidselt Räpinä muudu kirutõdi ka Pana (Paana). Nime saaja pernanõ oll’ Pauna Jaani Annõ, a priinimi panti tallu tulnu väümehe Tepaski Jakobi (Teppaske Jacob) perrä. Pastor Helleri süsteemi perrä panti sõs lisanimele manu -nd.

Tepaski oll’ personaalraamatun märgit ku Nebenname ’kõrvalnimi’. Jakob oll’ peri Lintelt, tä essä Jaani kutsuti talunime perrä Raudna Jaan ja immä Höörä Elts. Samal aol om Jakobi sünnükandõn 1780 essä nimetet ku Willemi Teppaski Jaan, Jaani sünnükandõn 1757 timä essä Raudna Teppask. Nii et kõrvalnimi oll’ ütelisi Jakobi vanaesä ristinimi.

Edenimi Tepask tulõ vinne hellitüsnimest Stepaška (Степашка), algnimest Stepan (läänekerikun Stefanus). Tepask võisõ 18. aastagasaa Räpinäl olla hariligu lutõrliku eesti talupoja edenimi.

Helleril tull’ Räpinäl juhusligult vällä hulga priinimmi, kon lisanime lõpu ki-le otsa pantu -nd andsõ kokku -kind, näütüses Karnaskind, Narruskind, Rummaskind, Teppaskind, Wikkind. Paistus, et -kind (saksa keelen ’lats’) avit täl viil nimmi edesi tulõta, näütüses lisanimest Häide saad Häidkind.

Vanan kiräviien Teppaskind andsõ vahtsõn kiräviien nime Tepaskind. Nimekuju Tepaskent om arvada tegünü Vinnemaal. Näütüses Räpinäl sündünü Kusta (Gustav) Tepaskindi poig Eduard Tepaskent om sündünü 1907 Peterburi kubõrmangun, represseerit ja är tapõt om tä 1938. aastagal.

Eestistämisel om Tepaskindi nime asõmalõ võet näütüses Pärnaste. Vahtsõ-Kuustõn oll’ muudõtavas nimes Tepaskind, Rasina vallan Teppaskind. Viil muudõti Teppaskind nimmis Kivimaa Tal’nan, Teearu Tartun ja Teesalu Toolamaal.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.