Ma olõ õi Uman Lehen Argõntiina teemal ammu kirotanu. Selle et elu ilma euronõudidõ, savvusanna ni mobiililevildä (olnu sõs vähämbält Lätigi uma) tõsõl puul Atlandi lumpi üten uskmalda vastaossuisiga riigin sai inämb-vähämb kats aastakka tagasi lihtsäle otsa.
Ao joosul om mu läbikäümine taa maaga lännü õnnõ rassõmbas ja igätsüs suurõmbas, selle et alalõ om jäänü õnnõ Argõntiina-nostalgia, miä lasõ õi inämb täämbädsen aon tävve mõistusega ellä. Timäst kirutaminõ olõs olnu ku terve unigu soola kaldaminõ vallalidsõ haava pääle, miä taha ai kinni kassu. Aig ja pikk vaihõmaa omma tahtõn vai tahtmalda loonu määndsegi filtri mu ja Argõntiina vaihõlõ. Filtri, minka oll’ nüüt vahtsõst pall’u lihtsämb igatsõt (kodu)maalõ tagasi minnä.
Hää trehvämise peräst juhtu kolm aastakka tagasi Põh’a-Argõntiinahe elämä, nii et nüüt jälleki «kodukandin» kävven võtsõ tsihis õks põhja jäiä ja sääl viil avastamada kotussid kaia.
Põh’an põlisrahvidõ kultuur, lõunõn sisserändäjide kuraas
Kergembäs ülekaehusõs võinu Argõntiina jaka katõs: põh’an püsüs viil elon kombõperine põlisrahvidõ kultuur ni maatüü, lõunan paistus silmä sinnä Euruupast 19. aastagasaal jõudnu sisserändäjide kuraas. Indiaanlaisi kogokundõ perrä saa kõgõ rikkambas pitä riigi kõgõ põh’apoolitsõmbat viirt Boliivia, Paraguay ni Brasiilia piire pääl. Sääl eläse pääas’alikult qomi, pilagá, mocoví, wichí, chorote, chulupí, guaraní jt hõimu. Egälütel uma kiil, suguharuldõ sarnadsõ müüdi, sakõstõ matõrnaalnõ pereelukõrraldus ni pääas’alikult hinnäst naturaalmajandusõlõ tugõja õgapääväelu.
Siiäni olli ma nännü lähkümbält õnnõ Misionese provintsin guranídõ ökoküllä, kon takastperrä märgutõn om nimmamist väärt tõisist huunist kavvõmbal saisva steriilsemb savimaja, medä võinu säädi kõrvuisi mi uma savvusannaga. Kõnnõväärt om ka tõtõasi, et külän kõnõldas umavaihõl ni latsiga õnnõ guaraní kiilt, ja koolin, miä saa rahha õkvalt kultuuriministeeriümist, käü opitüü katõn – guaraní ja hispaania keelen, et opilaisil olnu ildamba tahtmisõ kõrral võimalus korgõmbadõ kuuli sisse astu.
Mi kandi muudu provintsi Boliivia piiri veeren
Seokõrd võtsõ tsihi Boliivia piiri viirde, Salta ja Jujuy provintsi, medä võinu kutsu Argõntiina umas Võro- ni Setomaas. A mille? Põhjuisi löüd nii kõgõ prostambist ku põnõvambist tähelepanõkist… Tuu olõ õi määnegi salahus, et seo piirkunna elänige palk jääs pääliina keskmädsele kõvastõ alla ni ku miskit kahtlast sünnüs, sõs õks riigipiiri, Boliivia piiri pääl. A innekõkkõ läävä sinnä nii sise- ku välisturisti kaema rahvatandsu ehk chacarerat, süümä kotusõpäälist kitsõlihha ja juuma makõt veini. Tulõ panda naidõ nimisõnnu asõmõlõ näütüses «kargus» vai «padespaan», «sõir» ni «handsa» vai «kodoõlu», ja saagi tuuritaminõ Võromaa muudu.
Ülearvu kuiv maakammar
Salta ni Jujuy kandin saa nätä innekõkkõ wichí suguharust peri indiaanlaisi, kiä mõnikõrd eläse esiki ütitsen elukõrran üten Euruupa juuriga argõntiinlaisiga ni kasvatasõ ärelämises vürtse ja laamasid. Põliselänige matal elujärg om õkvalt köüdet väega kuiva maakamaraga, miä joba esihindäst suurt villä ei kanna ja lätt päävä käen lihtsäde palama, nii et põldu inämb tarvita ei saa. Et põllumajandus on näide kõgõ päämidsemb eluläte, om kliima lämmämbäs minekist huugu saavidõ maastigupalangidõ kasuminõ jätnü pall’u indiaanlaisi sissõtulõkilda ja näil olõ õi inämb võimalust jakada ummi edevanõmbidõ tüüd. Mitmõ wichí omma tuuperäst jäänü viil vanaperälidsembä eluviie manu ni nigu liikjarahvalõ umanõ, vaihtasõ egä tsipakõsõ ao takast elukotust.
Musikaalsõmba wichí omma põllutüü takanikmise asõmõl kolinu liina ni mängvä turu pääl vai luudusõn mõnõn ilusan kotussõn pille, innekõkkõ paaniflüüti. Uulidsa pääl paistusõ silmä mitte õnnõ wichí ja hispaaniakiilse sildi, a ka põllumiihi käest lakja lännü rahvatands chacarera, miä om nigu aoviidüs paigapäälidse kaktusõ tarvitamisõ asõmõl.
Wichíde elu käü aigu-om-rütmin. Ku pall’u aigu om näide hõimulõ periselt viil antu, tiiä-äi. A üts om kimmäs – esiki ku Võrumaa om kavvõn, omma mi mõttõlidsõ hõimuseldsilidse egäl puul olõman.
Raju Eliisabet
Uulidsa päält kinni püvvedü chacarera-tandsja. Miihi kombõperine rahvarõivas Salta liinan. Pildi Raju Eliisabeti kogost
Jujuy sümbol – laama, kedä saava kõik eläjäsõbraliku turisti paarisaa peeso iist egä kraavi veeren patsuta.
Wichí perimüsmuusik Guachipa amfitiatrin mängmän chacarera-viise.
