Nimme Morel kand Eestin 113 inemist ja taa panti kolmõn mõisan. 1809. aastagal Erästvere mõisan panti seo nimi Jakapi Hansi Jaani kodapoolidsõperrele. Tegeligult om opõtaja Roth edimält kirja pandnu nime Topps ’tops’, a sõs tuu maha tõmmanu ja asõmalõ kirutanu Morel. Hingelugõmisõn 1826 omma Jaani poja Hindrik ja Aadam kirja pantu nimekujuga Murrel. Murõlit seo nimi tähendäski. Sõna om lainat saksa keelest, kon timä kuju om o-ga: Morelle. Erästvere nime hingelugõmisõ kujju olõ-i pruukma naatu, a keriguraamatidõ kuju Morel om häste edesi lännü, kõgõ rohkõmb seo nime kandjit eläski Võrumaal.

Harjumaal Keila Kumna mõisan panti kah Morel. Tuu nimi jõudsõ säält küländ ruttu Tal’na liina. Virumaal Kärsa mõisan panti Morell. Kärsa käve haldusligult Väiku-Maarja kihlkunna ala, a inemise nimega Morell ja Morel lövvüsse Simuna keriguraamatin. Kärsa nime juhtumisõn omgi alalõ püsünü ka nimekuju Morell (10 kandjat). Lisas om Morell olnu baltisaksa nimi ja om harilik nimi Saksamaal täämbägi.

Viil panti Morel nimes 1921. aastagal Setomaal, Pankjavitsa vallan, Luhamaa Andimäe (Андина Гора) külän. Peränpoolõ olõ-i Andimäed peet küläs, a ütsiktalus.

Nimme Murel kand Eestin 73 inemist. Erästvere Moreli hingelugõmisõ Murrel olõ-i levimä nakanu. Põlva kihlkunna Tõdu mõisan panti külh Murrel, a nime saaja Talvikõsõ Juhani Jaani perren kuuliva poja är ja kiäki es vii nimme edesi. Hingelugõmisõn kirutõdi näide nimme Murre.

Nii või üldä, et kõik nimega Murel suguvõsa omma saanu tuu eestistämisel vai perekunnanimeldä inemisile nime määrämisel 1930. aastil. Eestistämisel Mureli nime võtmist oll’ hulga, 28 kõrda. Ainukõsõ siinpuulkandin olli Johanson Valga liinan ja Kooser Meremäe vallan.

Viläpu ja marju nimetüs Võrumaal om olnu mitmusõn murõli’, Räpinäl murõle’. Võro-eesti sõnaraamat and nii sõna murõl’ ku morõl’. Rohkõmb saksa muudu om seo sõna Lääne-Eestin: Mihkli morell’ ja Vigala mitmus morellid.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.