Seol nimel om Eestin 105 kandjat. Nimest om Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän kirutanu Kallasmaa Marja, ma olõ tävvendänü.

Nimi panti õnnõ üten talun, Kambja kihlkunna Vana-Kuuste mõisa Tõõraste külä Klausse talun. No om seo kotus Igevere külä all. Nime kiräpilt 1826. aastaga hingelugõmisõn oll’ Koltsar ja seo sai Klaussõ Margus uma perrega ni Margussõ veli Peedo uma perrega. Kallasmaa Marja om paknu, et nime lõpp -sar tulõ sõnast saar, tuuga või nõun olla. Hingelugõmisõn 1834 ja keriguraamatin om nime kiräpilt Kolsar.

Nime edimädse poolõ kol- seletäs är Kambja personaalraamat 1845–1881. Sääl omma priinimega Kolsar Kolga Jüri Margussõ ja Kolga Jüri Peedo perrätulõja. Näide esä Kolga Jüri oll’ Kriisa talu sulanõ, a täl oll’ nime kaudu köüdüs sama mõisa Kolga talu vai Kolga kõrdsiga. Sugulust Kolga talun priinime Koller saanu Kolga Jaaniga olõ-i suguvõsauurjil õnnistunu vällä selgitä.

Väärnime vällämärkmine käve arvada nii, et Kolga talun panti veidükese saksa muudu nimi Koller, kost sõna kolk tõnõ -k oll’ vällä jätet. Kambja kihlkunna nimetulõtust om uurnu Ernitsa Enn. Sõs võisõ nimeandjalõ tunduda, et tõisilõ Kolga lisanime kandjilõ *Kolksaar ei passi panda, panõmi Kolsaar. A sõnna saar kirutõdi Kambja priinimmin külh -sar, näütüses Kodijärve Puusepä (Puseppa) lisanimest tett Pusar ‚puusaar‘.

Kõgõ tuntumb Kolga nimega kotus Vana-Kuusten oll’ Kolga kõrts. Tuu oll’ Võru-Tartu suurõtii pääl õkva inne kotust, kon tii käändse maisõmaa päält Reola suusilla pääle. Kolga kõrts jäi kolka, kohe mitu tiid kokku juusksõ, et üle suusilla ja Reola jõõ minnä. No om sääl ammõtlikus kotussõnimes nall’aka kõlaga Gaasibaasi tee.

Eestistämisel kiäki Kolsari nimme är muuta es taha, võtta niisamatõ mitte. Kõgõ rohkõmb Kolsariid eläs no vanal Võrumaal Põlva maakunnan, kuigi nimi tegüsi tükükene maad põh’a puul.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.