6. Rõugõst sai mi periskodu
1937. aastal sai alõvin rahvamaja valmis. Sinnä oll’ majahoitjat vaia ja kaubõldi meid. Lätsimigi.
Esä tegi kõvastõ pilditüüd edasi. Ku leerilatsõ olliva, sõs tull’ nii üü ku päävä tüüd tetä. Päivä käve leerilatsiga Ööbiguorun ja alõvin ümbre ja pildist’, üüse teimi pildi valmis. Ma mõsksõ ja kuivati ja lõiksõ viiri ja presse. Hummuku pidivä pildi joba valmis olõma; tõnõ päiv tetti vahtsõ võttõ, kes peräst noid vannu inämb olõs ostnu.
Pildi- ja maalritüüga tiinse Jaan nii pall’u rahha, et mi saimi är osta vana kerigukõrdsi. Sääl kaubõl’ tuukõrd üts vana miis, Ritson, a tuu väega jõi ja läts’ pankrotti. Maapangalõ oll’ nii pall’u võlga, et pank möi maja ja krundi inämbpakmisõl maaha. Krunt oll’ vast nii suur nigu meil põra aiamaa. Esä ütel’, et tä lätt kah ja pruuv, vast õnnistus! Ja umõtagi trehväs’ nii, et Jaan sai tuu maja kätte, massõ 200 000 (senti). Tuu oll’ suurõ talu hind.
No sääl anti lainu kah, a 100 000 tull’ õkva sisse massa. Meil hindäl nii pall’u rahha es olõ, vana kah andsõva. Perän saigi noilõ kah sinnä kortõr. Tuu oll’ 1938. aastal. Mi ollimi viil rahvamajan edesi – edimält oll’ jo vaia sääl majan remont är tetä.
Oi jummal tuud rabõlõmist, mis esäl sõs oll’! Päivä tegi raha iist maalritüüd, inämbjagu koolimajju remont. Sõs anti säändse tüü vähämbpakmisõl tetä – et kes vähämb rahha võtt, tuu saa tüü hindäle. Esä ja Meinhard ja näil oll’ kats poissi viil man – nii nä tuud tüüd teivä. Ja sõs õdagu ja üüse tegi uma maja man remonti. Pilditüü tahtsõ kah tegemist. Timä pildist’, ma tei valmis ja andsõ rahvalõ kätte.
Nelläkümnendäl aastal, ku vinläne edimäst kõrda sisse tull’, sai esä peris ammõtilõ kah. Määnegi pank asutõdi alõvilõ, sinnä Kilumanni majja, esä oll’ sääl asõesimiis.
A ku sõs nelläkümne edimädsel aastal sakslanõ sisse tull’, sõs es olõ inämb midägi. Jaanikõsõl oll’ kah hädä käen – tä oll’ jo Vinne võimu aigu pangan tüül olnu! Jaani pästsevä suurõ kaupmehe är – tä tegi noilõ remonti ja sääl olli kõik tüü poolõlõ. A muidu viidi kõik, kedä kommunistis arvati, kaupmiis Kilumanni keldrile kinni.
Meinhard kadunu viidi kah sinnä – es määnestki süüd, mugu õnnõ arvati, et om kommunist. Meinhardi pästse üts kooliveli, tuu lasti säält keldrist vällä. Essä es viiäki keldrile – Kilumann kammand’ Jaani hindäle tüü manu ja sääl tä sõs umma elukõist tiinse.
Niimuudu pässi esä tapmisõst är. Noist, kes sääl keldrin olliva, pässivä väega vähädse eluga…
Lugu lätt edesi.
Mul om väega hää miil, et mul ummõtõgi nii pall’u mutsu oll’, et ütskõrd 1965. aastal, ku Rõugõlõ sünnükodu tulli, reportõrimaki pääle uma imä Tootseni Hilda (1911–1989) jutu võtsõ. Nüüd om hää latsilõ ja latsõlatsilõ kullõlda anda.
Paku tükükeisi imä jutust Uma Lehe lugõjilõ kah lukõ.
Tootseni Toivo
