Niidilits om koolnu
1980. aastidõ alostus. Poiskõnõ tull’ koolist ja ütel’: «Niidilits om är koolnu.» Imä sai pahatsõs, et poiskõnõ kõnõlõs arvada edesi lorijuttu, midä napsimehe kongi kõnõlnu. Nuu iks kõnõlõsõ egäsugumaidsist litsest. A poiskõnõ kinnüt’, et koolin oppaja esi ütel’ nii.
Murõmõttin imäl oll’ pää segi, tä ütel’ tuu pääle: «Ah timä kah, ma mõtli, et nüüd kõnõldas õnnõ toda Brežnevit.»
A ildampa, tsipakõsõ as’a pääle perrä märken sai imäle selges, et poiskõnõ kõnõlõs iks tuustsamast Leonid Iljitš Brežnevist. Nakas’ sis poiskõsõ käest uurma, kohe tuu Leo säält nime iist kattõ.
Poiskõnõ es olõ suu pääle sadanu, täl oll’ õkva vastus võtta. «Leod ei olõ vaia, Leo om mi naabrimiis ja timä om tävveste elon!»
