Vikost tulõ oppi
Ma kuuli raadiost, et kõik inemise omma targa. Mõnõ ette, a mõnõ takkaperrä. Joba vanastõ kõnõldi nal’aluku talomehest, kiä pallõl’ koolioppajat: «Pai oppajaherrä, oppa mu poig ette nii targas, nigu mu naanõ takkaperrä om!»
Umõhtõgi ei olõ kõik takkaperrä oppust võtnu. Ku pall’o kiroti oppaja ja koolijuhi keväjä haridusministeeriümile palvõkirju, et põhikooli lõpueksämi tagasi kooliaasta lõppu viiä. A tolku ei midägi.
Segähüs jakkus seo opiaasta. Kõrraga piät kõrraldama eksämit ja oppama tõisi latsi. Ja sõs imehtedäs, et oppaja läävä koolist är vai opilaisil om vaimlinõ tervüs kehväs jäänü. Ku kõik ülejäänü piät umist vikost opma, võissi ministri kah tuud tetä.
Muda Mari
