28. joulukuul saa 80 aastakka lahingust Nursi lähkül Lükkä Luhasuun, kon Nõvvokogo siseväe ründsi varra hummogu mõtsavelli punkrit. Lahingun sai hukka ütessä mõtsavelle, kolm pässi piirdjide käest pakku. Kaitsõliidu ja MTÜ Nursi Tegusad iistvõtmisõl om Lükkä punkrilahingu mälehtüspäivä üten matkaga peetü 2014. aastagast pääle.
«Lükkä punkri aolugu nakkas pääle 1945. aastaga keväjä, ku kats Võromaalt peri luurajat, kiä olli Soomõn Haukka luurõgrupin välläoppamisõ saanu, naksi hinnäst tan varjama,» seletäs Hundi Indrek, kiä om Kaitsõliidu puult mälehtüspäävä kõrraldaja ja raamadu «Lükkä punkrilahing» üts autor.
Punkri om ehitet peenükeisist kuurmada palgõst parvõ pääle. Punkrin elänü mehe korssi külärahva ja tõisi mõtsavelli abiga teedüst Nõvvokogo väki kotsilõ. Punkrin olnu trükümassina abiga trüküti lindlehti, midä kooliopilasõ aviti lakja vitä.
Et hinnäst Lükkä punkrin käknü mõtsavele otsõva läbikäümist tõisi mõtsavelli ja külärahvaga, naas’ teedüs punkri kotsilõ lakja minemä. Lahingupäävä hummogu käkse hinnäst punkrin 12 mõtsavelle. «Lahingupääväl oll’ lumi maan, lummõ sattõ, ilm oll’ pilven. Kell 5 hummogu oll’ lahingu alostusaig. NKVD-l pidi olõma hää tiijuht, kiä löüdse pümmen suun tii. Punkri ussõ ette oll’ säet NKVD kumpanii, 100 mehe ümbre. Magavilõ mõtsavellile visati läbi aknõ granaat sisse,» kõnõlõs Hundi Indrek.
Unõsegädse mõtsavele naksi vasta laskma. Lahingu käügin pässi kolm miist minemä, ülejäänü ütessä saiva surma. «Kõik kolm miist võeti ildampa kinni, a näide lahingu aol punkrin olõmist es sutõta är näüdädä,» tiid Hunt.
Vahtsõl aol naati lahingupaika otsma ja päält pikkä otsmist löüti tuu 2008. aastagal kätte. 2009. aastagal tetti vallalõ mälehtüskivi mõtsavellile Võro-Valga tii veeren. Tuust aost pääle om lahingu aastapäivä tähüstet kündlide palama pandmisõga mõtsavelli avvos, a 2014. aastagast, ku punkri vahtsõst üles ehitedi ja tetti laudtii punkri mano, tähüstedäs lahingu aastapäivä matkaga. Timahava võiva kah kõik huvilidsõ matkast ja mälehtüspääväst ossa võtta. Matka alostus om kell 10 Nursist. Perän matka peetäs mälehtüskivi man kell 12 väiku mälehtüsminot ja palvus, edesi mindäs Nursi külämajja, kon näüdätäs raamatut Lükkä punkrilahingust, kõnõldas mõtsavellist ja vabahusvõitlusõst ja om väiku kontsõrt.
Hundi Indreku meelest avitas mõtsavelli meelenpidämine tuud kah meelen pitä, et meil om egäl aol olnu inemiisi, kiä omma tahtnu võidõlda Eesti vabahusõ iist. «Seo om osa mi aoluust, mis näütäs, et mi ei olõ kõgõ lepnü tuuga, miä om meile pääle sunnitu. Olõmi õks tahtnu umakeelist ja umameelist umma riiki. Ma arva, et tuu olõ-i siiäni muutunu, kuigi vahepääl tunnus, et olõmi pall’o mugavas jäänü,» löüd tä.
Rahmani Jan
Kaitsõliitlanõ Hundi Indrek Lükkä punkrilahingu raamatuga mõtsavelli mälehtüskivi man. Rahmani Jani pilt
