Pia otsa saaja aastak om arkeoloogõl olnu tulolinõ. Löüti nii Eesti kõgõ vanõmb maja ku Eesti kõgõ vanõmb sõiduriist. Liikmine viiteid pite küünüs inemiskunna alostusõaigu. Kalapüüdmine om üts mi vanõmbit elovaldu. A midä mi tiiämi loodsikidõ kotsilõ, minka nuu aastatuhandidõ-tagodsõ edevanõmba jõki ja järvi pääl toimõndi? Väega veidü tiiämi. Kah’os omma muistitsidõ loodsikidõ arkeoloogilidsõ löüdmise väega harva. Katõ tuhandõ aastaga vannudsõ Kerigumäe järve ruhe tulõminõ om ku märk. Seeniaoni es olõ Eestin lövvet umma eelaoluulist viisõiduriista.
Lätläse lövvi 1930. aastidõ lõpun kiviaolidsõ Sarnate suu-elokotusõ Ventspilsi liinast lõunõ puul. Muu hulgan kaivõti suust vällä kolmõ ütepuuloodsigu jätüsse, üts haavapuust ja kats tammõst. Kümme aastakka ildampa tull’ Sarnatest vällä viil kats ruhelöüdü. Suurõmb, tammõpuust katsa miitre pikku ruhi om alalõ püsünü pia üten tükün ja toda saa Riian muusõumin nätä. Vanõmba Sarnatest lövvedü ütepuuvene omma 5000 aastakka vana.
Leedulaisi kõgõ vanõmb ruhepaat löüti Palangast tsipa põh’apoolõ Šventoji muistidsõ ao elopaiga välläkaibmisõl 2015. aastagal. Vannus määräti Šventoji ruhele Sarnate kõgõ vanõmbast paadist puul tuhat aastakka noorõmbas. Ehitedü sis umbõs kiviao ja pronksiao vaihtusõl. Häste alalõ püsünü ruhe mõõdi omma: pikkus kuus miitret, lakjus 60 sendimiitret, korgus 30 sendimiitret. Lähküst löüti viil ligi kolm miitret pikk tammõplank, miä arvatas ollõv ütepuuloodsikulõ stabiilsust andva külgmäne ujok.
Euruupa kõgõ vanõmb sõiduriist om kümme tuhat aastakka vana Pesse ruhi Hollandin. Tuu löüdse säidsekümmend aastakka tagasi üts kopamiis, kiä ehit’ läbi suu kipõtiid. Miis pidi lövvetüt lihtsäle palgis, a paiklik talomiis Wandersi Hendrik näkk’ palgin loodsikut, vei tollõ tiidläisi kätte ja no om pedäjätüvest ehitet ütepuuloodsik Drentsi muusõumin Asseni liinan rahvalõ kaemisõs vällä pant. Muusiän, Eesti kõgõ vanõmb maja, miä seo sügüse löüti Sindi-Lodjast, om Pesse ruhest kats-kolm tuhat aastakka noorõmb.
Kõgõ vanõmba lövvedü ruhe omma nii nigu Pesse, Sarnate vai Šventoji ruhe inämbüisi kas tammõst vai pedäjäst. Kimmäle om ütepuuloodsikit ehitet pehmembäst puust kah, nigu haab vai lõhmus. Puuliigist tähtsämb om ruhemeistre jaos palgi jämmüs. Periselt om pehmembä puumatõrjaliga lõhmust vai haaba kivikirvõga hoobis mõnusamb ja lihtsämb seest tühäs rako. A saman mädänes pehme puu kah kipõstõ. Seo seletäs, mille arkeoloogi löüdvä päämädselt õnnõ kõvast puust loodsikit. Ja arvada seletäs ülepää väiku muistidsidõ loodsikidõ löüdminõ toda kah, et muistidsõ ao paadiehitäjä pei õigõs rako ummi paatõ inämbüisi õkva nimelt lõhmussõst vai haavast.
Löüti seeni kõgõ vanõmb teedäollõv viisõiduriist Eestin. Tego om pedäjäst ütepuupaadiga, miä om peri Rooma ravvaaost (1 eKr – 124 pKr). Paat löüti Kerigumäe järve perve päält, kohe seo oll’ vällä tõmmatu. Löüdmisest anni arkeoloogõlõ teedä paikligu inemise Muusikusõ Ingmar, Ruusa Ago ja Ruusa Uuno. Parhilla konserveeritäs paati Võromaa muusõumin. Pilt kodolehe vanavorumaamuuseumid.ee päält
Kerigumäe ruhe kotsilõ tulõ muidogi üles mito küsümüst. Muusõumirahvalõ tull’ teedüs järve kaldõ pääl olõvast loodsigujupist luudusõpiltnigu käest. A kiä ja kuis timä löüdse ja määndsest paigast järven tä täpsele loodsigutükü vällä vinnas’? Ku vastus seolõ küsümüsele om olõman, vast sis om võimalik olõman olõva mano löüdä üles viil mõni jago seost viisõiduriistast.
Meil om üts loodsiguots, a määne võinu vällä nätä terve loodsik? Taa om küländ kitsas. Et inemist kanda, pidi tä olõma arvada peris pikk. A ku pikk?
Või-olla olli ruhel kandmisõ võimu ja stabiilsusõ nõstmisõs küleujoki? Vai äkki oll’ tä hoobis katsikruhe? Säändsel juhtumisõl es piä ka timä pikkus olõma väega suur. Võrokõisi naabri seto omma katsikruhesid, midä nä kamjas kutsva, viil ildaaigu järvi pääl pruuknu.
Looda väega, et Kerigumäe järv and tulõval aastagal meile vällä viil mõnõ loodsigutükü, miä avitanu katõ tuhandõ aastadsõ viisõiduriista perrä tetä. Mu hää ammõdiveli, haabjameistre Keerdo Jaan joba uut, et Kerigumäe järve ruhe perrä tetä.
Ruukli Aivar,
haabjaehitäjä ja -tarvitaja Suumaalt
