Elo

  • Nofretete

    Aastiid tagasi ütel tandsupidul hõigas’ hää sõbõr minnu hindäle appi. Täl oll’ sääl üts verinuur tütrik, kiä tahtsõ tandsi, aga täl hindäl olli muu asja iin. Mullõ and’ ülesandõs tüdrikut tandsuta ja toolõ «midägi hääd» üteldä. Komplimenti vai nii. Tüdriku nime ütel’ kah, muud midägi.
    Nime ma unõti edimädse…
  • Miihikuur ja Kalkuna Mari – ei naid tahas lahuta!

    Miihikuur ja Kalkuna Mari – ei naid tahas lahuta!

    Rõugõ rahvamaja ei olõ mitu aigu inemiisist nii täüs olnu ku neläpäävä, 9. urbõkuul. Tulti…
  • Varakeväjäne luudus näütäs imevigurit

    Varakeväjäne luudus näütäs imevigurit

    Seod pilti kaiõn või jäiä tunnõ, et maa külgetõmbamisõ jõud om är kaonu ja ijätsilga omma naanu…
  • Vast tulõ kevväi keväje muudu

    Vast tulõ kevväi keväje muudu

    Kallendri järgi nakas’ kevväi jo iispäävä, a ku naid hangi kaet, mea ega sula pääle jäl vahtsõst kosusõ, sis…
  • Priinime lugu: Pommer

    Seod nimme kand Eestin 70 inemist. Pandmisõ kotussit oll’ 15, noist kümme Liivimaal. Nimi panti Pärnumaal Lindi (Audru) ja Lelle mõisan (Vändrä kihlkund). Tartumaal panti seo nimi Kambja Veskimõisan, a rohkõmb nimekandjit tulõ Sangastest, kon Pommeri nimi panti Restu ja Sangaste mõisin, lisas viil Tõlliste mõisan,…
  • Sanna-aasta vaimun vabariigi pido Peril

    Sanna-aasta vaimun vabariigi pido Peril

    Radokuu 23. pääväl peeti Põlva küle all Peril Eesti Vabariigi 105. aastapäävä, Peri külä Põlvamaa aasta küläs saamisõ…
  • Vanna rata piten

    Vanna rata piten

    Taa lugu nakas’ pääle hobõstõga Sännä mõisa man. Naid sai katskõrd kaeman käütüs. Lauli suurõmbalõ, tsipa kurva pilguga täkk Hippolitilõ «hirokõist halkõist»…
  • Priinime lugu: Puura

    Seol nimel om Eestin 67 kandjat (2017 oll’ näid viil 80). Mõisit, kon nimi tegüsi, oll’ kokku viis. Neo olli Tammõ mõisa Rannun nimekujuga Puhra, Põltsamaa, Vaabina, Vahtsõliina (kõik vanan kiräviien Pura) ja Pahkla mõisa Harjumaal, kon panti külh Purra [pura], a üte säält Tal’nalõ lännü…
  • Mõnus sõbrapäävä õdak Pulga Jaani ja sõpruga

    Mõnus sõbrapäävä õdak Pulga Jaani ja sõpruga

    Sõbrapäävä õdak saadõti Varstu kultuurikeskusõn müüdä mõnusan õhkkunnan. Tunti mõnnu esimuudu värminguga muusigu, laululuuja, kirämehe…
  • Nuur kunstnik Koha Lenna

    Nuur kunstnik Koha Lenna

    14aastaganõ Koha Lenna tege hindäle kunstniguna nimme. Ildaaigu sai tä eriavvohinna Wiklandi Iloni noorõ kunstnigu preemiä konkursil. Ka kooli luuvtüüs otsust’…
  • Priinime lugu: Pulk

    Seod nimme kand Eestin 310 inemist. Pandmisõ kotussit om hingelugõmiisi perrä 19, noist säidse Mulgimaal. Kõik kotussõ Saarõmaast Võrumaani omma lõunaõdagu puul, Järvä- ja Virumaal seod nimme es tegüne. A täämbä kaomisõ piiri pääl nimi Pulga om keriguraamatin just Jõhvi ja Võnnu kihlkunna nimi.
    Mulgimaast pääle naatõn omma…
  • Essee: sissekaehus mu Võromaalõ

    Essee: sissekaehus mu Võromaalõ

    Aoluulaisil om kombõs hinnäst tutvusta tuu perrä, mis kihlkunnast nä peri omma. Ma ütle inämbäste Urvastõ kihlkund, kohe ma…
  • Priinime lugu: Kalkun

    Seol nimel om Eestin 45 kandjat. Tegünemise kotussit oll’ katõssa.
    Harglõ kihlkunna Saru mõisan sai seo nime Pundsalt peri suguvõsa, tegeligult Pundsa Piitre poig Ants ja Piitre veli Jüri Tammi talun, mõlõmba ummi perridega. Pundsa Andsu poig Jaan Kalkun sai olla üts noist, kinka kottalõ käü salm…
  • Vihmavar’o all

    Kes meist ei tahassi olla vihmavar’o all, kon külm vihm ei leota ja kuum päiv ei küdsä. Vihmavari võissi olla niigi suur, et sinnä mahussi uma pere, kõik sugulasõ ja sõbra ja näide elämise, kon kõik umavaihõl häste läbi saava. Ei määnestki suurustamist ja nägelemist. A säänest…
  • Kesktalvist Ess-suud uudistaman

    Kesktalvist Ess-suud uudistaman

    Mõnikõrd ei olõ hääs ärolõmisõs muud vaia, ku hinnäst vällä sundi ja kasvai kodo ümbre väiku matkatsõõr tetä. Hää…
  • Priinime lugu: Pilt ja Pild

    Sõna, millest päämidselt om saad nimi Pilt (298 kandjat), om küländ vana alambsaksa lainsõna. Seoilmaaignõ saksa keele sõna Bild tähendäs samma ja om kah eestläisi perekunnanimes (25 kandjat). Tuusama saksa sõna eesti muudu kirutõdult om kah priinimes, nimel Pild om 37 kandjat. Kõiki näide sama…
  • Rebäsekrae, miä koolilatsõlõ häpü tekk’

    Rebäsekrae, miä koolilatsõlõ häpü tekk’

    Meil oll’ pini nimega Nepi. Tä oll’ vähä kur’avõitu ja selle peeti tedä ketin. Nepi urisi…
  • Horoskoop 2023. aastagas

    Katõtõistkümnele tähemärgile kuulutas laelambi abiga vahtsõs aastas tüü-, raha-, armastusõ- ja ilmaõnnõ Eesti kõgõ veidemb tunnõt tähetark Kaldmani Hedi (48).
     
    Oinas 21.03.–20.04.
     
    Tüü. Tüü om sul hää, a majanduskriis tulõ – hoia umast ammõtist kinni, esiki ku väiku as’a sinno sekässe.
    Raha. Süstemin tulõ viga ja su palk nõsõs,…
  • Priinime lugu: Paur ja Paurson

    Paur (55 kandjat) om kuvvõn paigan tegünü nimi. Paurson (58 kandjat) om üte kotussõ nimi.
    Baur panti 1809. aastal Kane­pin Sõristõ mõisa tallipoisilõ, kiä külh joba 1811 oll’ säält är lännü. 1820. aastal panti Paur Vahtsõliina mõisan ütele Pältri küläst peri suguvõsalõ, velli Piitre, Jaani…
  • Priinime lugu: Raha

    Seod nimme kand Eestin 43 inemist. Pandmisõ kotussit om kuus vai esiki säidse, kuigi hingelugõmisist paistus vällä õnnõ nelä mõisa vanan kiräviien nimi Rahha.
    1809. aastagal Hurmi mõisan pand’ Kanepi Roth perekunnanime Rahha Kaagna Mihkli perrele. Mihkli perren oll’ neli poiga ja küländ varra jõudsõ seo nimi näütüses…
  • Võro keele nätäl Põlvan Pihlapuu latsiaian

    Võro keele nätäl Põlvan Pihlapuu latsiaian

    Hää olla om hää! Niimuudu kirot’ Sillastõ Kertu uman raamatun «Tsill’okõsõn majan», mis kinäste võro kiilde…
  • Üte kangõlasõ avvusamba lugu

    Üte kangõlasõ avvusamba lugu

    1918. aasta 4. joulukuu õdagupoolikul jõudsõ Võru-Petseri raudtiid piten liiknu paarikümnest ohvitserist ja kolmõkümnest koolipoisist priitahtligõ salk Nõnova küllä.…
  • Priinime lugu: Vätsing

    Seod nimme kand Eestin 27 inemist. Nimi panti samal kujul Wätsing ütele perrele Räpinä mõisa Kõnnu külän. Esä oll’ Vätsä Piitre Peedo, kutsutu ka Prehhi Peedo. Ainukõnõ perre loonu poig oll’ Vätsä Mihkli. Priinimi tetti – nigu nätä – lisa­nimest, kohe panti manu Räpinäle tüüpiline nimelõpp…
UMA Leht