Elo
-
Keskkunnajaam härgütäs prükü sortma umakeelitside seletüisiga
Keväjädsel aol, ku hariligust inämb kraammist ette tulõ, om inemiisil vaia prügü… -
Priinime lugu: Reitkam ja Atspool
Mõnikõrd omma priinimmis saanu asju nime, minkast seoilmaaignõ inemine ei tiiäki midägi. Kangakudamisõ sõnavaraga või olla nii lännü.
Kanepi praoskilõ Rothilõ miildü väega nimmi valli mitte õkva, a asju kaudu, miä nime saajat vai timä ammõtit iseloomustiva. Timä oll’ ka edimäne talupoigõlõ nimepandja, aastagal 1809.… -
Muinasjutt tuust, kuis Ivanist parteilanõ sai
Ivan oll’, ausalõ üldä, vastik tüüp. Kedägi tä es kullõ, kõik saatsõ pikält. Tälle miildü viin, kakõlus, võõra naasõ jne.
Löüti, et perämine võimalus om – võtta Ivan vasta NLKP liikmõs ja sis timä pääle rõhuda kõgõ partei tohutu autoriteediga.
Ja tull’gi… -
Rahulitse ao järgi tulõva pühä
Ku sulama nakanu muld lõhnas, vesi kraavin solisas ja kostki viil hääd puhast suitsulõhna kah tunnõt, sis tulõva miilde… -
Priitahtligu Põlva söögipästjä
Joba päält kuu ao sais Põlvan Edu keskusõ parkla man uulidsa veeren muudsa söögikapp. Tuu om kapp, kohe… -
Priinime lugu: Rauba ja Raup
Nimel Rauba om Eestin 113 kandjat, nimel Raup 32 kandjat. Mõlõmba nime omma tävveste Võrumaa uma, pantu kolmõn Rõugõ kihlkunna mõisan.
Leevi mõisan oll’ täämbädses kaonu Rauba talurühm, kon panti nimes Rauba. Leevil pantu nimi levisi joba 1844. aastal ka Räpinä kihlkunda Saarõküllä. Saalussõ mõisan om… -
Nofretete
Aastiid tagasi ütel tandsupidul hõigas’ hää sõbõr minnu hindäle appi. Täl oll’ sääl üts verinuur tütrik, kiä tahtsõ tandsi, aga täl hindäl olli muu asja iin. Mullõ and’ ülesandõs tüdrikut tandsuta ja toolõ «midägi hääd» üteldä. Komplimenti vai nii. Tüdriku nime ütel’ kah, muud midägi.
Nime ma unõti edimädse… -
Miihikuur ja Kalkuna Mari – ei naid tahas lahuta!
Rõugõ rahvamaja ei olõ mitu aigu inemiisist nii täüs olnu ku neläpäävä, 9. urbõkuul. Tulti… -
Varakeväjäne luudus näütäs imevigurit
Seod pilti kaiõn või jäiä tunnõ, et maa külgetõmbamisõ jõud om är kaonu ja ijätsilga omma naanu… -
Vast tulõ kevväi keväje muudu
Kallendri järgi nakas’ kevväi jo iispäävä, a ku naid hangi kaet, mea ega sula pääle jäl vahtsõst kosusõ, sis… -
Priinime lugu: Pommer
Seod nimme kand Eestin 70 inemist. Pandmisõ kotussit oll’ 15, noist kümme Liivimaal. Nimi panti Pärnumaal Lindi (Audru) ja Lelle mõisan (Vändrä kihlkund). Tartumaal panti seo nimi Kambja Veskimõisan, a rohkõmb nimekandjit tulõ Sangastest, kon Pommeri nimi panti Restu ja Sangaste mõisin, lisas viil Tõlliste mõisan,… -
Tsolgo ja Paidra rahvas Oinamäel vabariigi aastapäivä ja vastlapäivä pidämän
25. radokuul sai Tsolgo ja Paidra rahvas kotost vällä… -
Sanna-aasta vaimun vabariigi pido Peril
Radokuu 23. pääväl peeti Põlva küle all Peril Eesti Vabariigi 105. aastapäävä, Peri külä Põlvamaa aasta küläs saamisõ… -
Vanna rata piten
Taa lugu nakas’ pääle hobõstõga Sännä mõisa man. Naid sai katskõrd kaeman käütüs. Lauli suurõmbalõ, tsipa kurva pilguga täkk Hippolitilõ «hirokõist halkõist»… -
Priinime lugu: Puura
Seol nimel om Eestin 67 kandjat (2017 oll’ näid viil 80). Mõisit, kon nimi tegüsi, oll’ kokku viis. Neo olli Tammõ mõisa Rannun nimekujuga Puhra, Põltsamaa, Vaabina, Vahtsõliina (kõik vanan kiräviien Pura) ja Pahkla mõisa Harjumaal, kon panti külh Purra [pura], a üte säält Tal’nalõ lännü… -
Mõnus sõbrapäävä õdak Pulga Jaani ja sõpruga
Sõbrapäävä õdak saadõti Varstu kultuurikeskusõn müüdä mõnusan õhkkunnan. Tunti mõnnu esimuudu värminguga muusigu, laululuuja, kirämehe… -
Nuur kunstnik Koha Lenna
14aastaganõ Koha Lenna tege hindäle kunstniguna nimme. Ildaaigu sai tä eriavvohinna Wiklandi Iloni noorõ kunstnigu preemiä konkursil. Ka kooli luuvtüüs otsust’… -
Priinime lugu: Pulk
Seod nimme kand Eestin 310 inemist. Pandmisõ kotussit om hingelugõmiisi perrä 19, noist säidse Mulgimaal. Kõik kotussõ Saarõmaast Võrumaani omma lõunaõdagu puul, Järvä- ja Virumaal seod nimme es tegüne. A täämbä kaomisõ piiri pääl nimi Pulga om keriguraamatin just Jõhvi ja Võnnu kihlkunna nimi.
Mulgimaast pääle naatõn omma… -
Essee: sissekaehus mu Võromaalõ
Aoluulaisil om kombõs hinnäst tutvusta tuu perrä, mis kihlkunnast nä peri omma. Ma ütle inämbäste Urvastõ kihlkund, kohe ma… -
Priinime lugu: Kalkun
Seol nimel om Eestin 45 kandjat. Tegünemise kotussit oll’ katõssa.
Harglõ kihlkunna Saru mõisan sai seo nime Pundsalt peri suguvõsa, tegeligult Pundsa Piitre poig Ants ja Piitre veli Jüri Tammi talun, mõlõmba ummi perridega. Pundsa Andsu poig Jaan Kalkun sai olla üts noist, kinka kottalõ käü salm… -
Vihmavar’o all
Kes meist ei tahassi olla vihmavar’o all, kon külm vihm ei leota ja kuum päiv ei küdsä. Vihmavari võissi olla niigi suur, et sinnä mahussi uma pere, kõik sugulasõ ja sõbra ja näide elämise, kon kõik umavaihõl häste läbi saava. Ei määnestki suurustamist ja nägelemist. A säänest… -
Kesktalvist Ess-suud uudistaman
Mõnikõrd ei olõ hääs ärolõmisõs muud vaia, ku hinnäst vällä sundi ja kasvai kodo ümbre väiku matkatsõõr tetä. Hää… -
Priinime lugu: Pilt ja Pild
Sõna, millest päämidselt om saad nimi Pilt (298 kandjat), om küländ vana alambsaksa lainsõna. Seoilmaaignõ saksa keele sõna Bild tähendäs samma ja om kah eestläisi perekunnanimes (25 kandjat). Tuusama saksa sõna eesti muudu kirutõdult om kah priinimes, nimel Pild om 37 kandjat. Kõiki näide sama… -
Rebäsekrae, miä koolilatsõlõ häpü tekk’
Meil oll’ pini nimega Nepi. Tä oll’ vähä kur’avõitu ja selle peeti tedä ketin. Nepi urisi…
