Elo

  • Eläjepark tarõ ümbre

    Eläjepark tarõ ümbre

    Ku lämmäl aol sääl elät, konh hää rahulik ja illus toimõta, sis peat tiidmä, et olõt tuun majakõsõn ja aian tsirkõ…
  • Priinime lugu: Danilson

    Seo nime kandjit om Eestin parhilla 61. Alla kuvvõ kandja om sama nime kujul Tannilson, miä oll’ õkva pääle nimepandmist seo nime kiräkuju Rõugõ keriguraamatidõ perrä. Nimi panti täämbädsest Eesti-Läti piirist napilt Eesti poolõ pääl – Vana-Laitsna mõisa Kilomani (Puurna) külän. Vana-Laitsna hingelugõmiisi om mukav kaia…
  • Ütski vägi ega hirm pitsitä-i luulõsuunt kinni
    Kauksi Ülle Vaest lätt üle Luulõtuisi 2021–2022 Seto Ateljee Galerii 2022

    Ütski vägi ega hirm pitsitä-i luulõsuunt kinni

    Kinkalõ luulõtamisõ vaiv om antu, ei saa tuust vallalõ. Esiki ku tä vahepääl mõtlõs, et…
  • Sügüse sünnülats Kauksi Ülle

    Sügüse sünnülats Kauksi Ülle

    Nätäl inne sügüse alostust ja umma 60. sünnüpäivä om KAUKSI ÜLLE uman ateljeegaleriin kesk Obinitsa küllä ja kraam, et…
  • Priinime lugu: Truuts

    Seol nimel om 86 kandjat ja peri om taa õnnõ ütest kotussõst – Miiksi mõisast Mehikuurmast. Sääl sai Truutsi talu suur pere priinime samal algkujul: Truuts. Nuu olli Andresse poja Ants ja Piitre ummi perrätulõjidõga ni noorõlt koolnu Truutsi Peebu kuus last, kinkast üts poig Jaan…
  • Atspooli perändüse hoitja Pluuto

    Atspooli perändüse hoitja Pluuto

    Karula kihlkunnan Kaika külän ilmu hainakuu lõpun Mikilä risti esieräline raamatit täüs majakõnõ. Majakõsõ pääl om silt, et seo…
  • Priinime lugu: Pantalon

    Seol priinimel om Eestin 30 kandjat. Nimi panti Vana-Antsla mõisan, saaja ellivä Kiisa, Laksi, Härmä ja Suurõsõõru-Hinni talun. Varahampa, 1811, olli elukotussõ Härmä ja Suurõsõõru-Hinni, viil varatsõmbist hingelugõmisist tulõ vällä, et tegemist oll’ Hinni Jüri ja Hinni Mihkli poigõga. Sama suguvõsa liikmõs oll’ ka üts sant…
  • Haridus om alasi auasi ollu

    «Juba puudel punetavad pihlad. . . .» om mu meelest üts vääga illus laul. Tulõva miilde semptembrikuu. . . . no nii pall’u aastõid tagasi, et vällä üldä ei taha. Koolimajan oll’ sis alasi värske värvi ja ubinõidõ lõhn. Suvi oll’ kotun igäves lännü, hää miil oll’ tõisi latsiga kokku saija.…
  • Arvamisfestivalil pensionipõlvõst

    Arvamisfestivalil pensionipõlvõst

    Põimukuu keskel oll’ Paidõn arvamisfestival nigu õks. Seo aastak joba 10. kõrda. Kolmõ pääväga arotõdi 19 lava pääl…
  • Priinime lugu: Ventsel ja Ventsli

    Nimel Ventsel om Eestin 225 kandjat. Vannamuudu nimekujul Vänzel om kandjit 17, Väntzel – alla kuvvõ. Nimekujul Ventsli om kandjit 12.
    Õdagupoolidsõl Võrumaal eläs kõiki üles loetuidõ kirälike nimekujjõ kandjit ja muiduki kutsutas näid suulidsõlt üttemuudu nimekujuga – Ventsli.
    Seo nimi om ka saksa perekunnanimi. 1816.…
  • Eesti kõgõ kipõmb kihälidse kasvatusõ oppaja

    Eesti kõgõ kipõmb kihälidse kasvatusõ oppaja

    Võromaalt peri Saua Kristin om hää näüde, kuis har’otaminõ tege meistris. Tuud kõgõ õgvõmban mõttõn. 24aastanõ…
  • Põrknaklubi juhatas maatöie mano

    Põrknaklubi juhatas maatöie mano

    Kündjä küläseldsi mano luudu Põrknaklubi om umma nimme väärt, selle et ku leheluu tegijä külämaja mano jõud, omma paar…
  • Priinime lugu: Nassar

    Nassar, mille kandjit om Eestin parla 78, om nimeuurjalõ üts hää priinimi, selle et kõik om algusõni selge. Nime saiva 1820. aastagal Vahtsõliina keriguopõtaja käest Pärtli Kersna poigõ Tann’o ja Jakapi perrätulõja Pältri külän, lisas Kersna kõgõ vanõmba poja Jaani poig Tannil Morosoo-Tsäpsi külän. Näist miihhist…
  • Kirriv ja kodonõ Mooste folk

    Kirriv ja kodonõ Mooste folk

    Moosten peeti 15.–16. hainakuu pääväl 23. kõrda folgifestivali Mooste Elohelü. Katõ päävä joosul jõudsõ lava pääle hulga esisugutsid lauljid ni…
  • Väiku-Leedu ringkäük

    Väiku-Leedu ringkäük

    Ku Eestimaa inemine pelgäs suuri palmõga kuurortliinu, või sakõdõ juhtuda nii, et tii vii tedä suvõpuhkusõlõ hoobis Leetu Palangadõ. Mi viieliikmõlinõ…
  • Priinime lugu: Kõvask

    Seol nimel om täämbädsen Eestin 85 kandjat. Tegünemise kotussit om neli.
    Karula mõisa Lajassaarõ, Tsilimiku, Madsa talun ja Apja külän sai seo nime küländ suur suguvõsa, kiä võisõ olla peri Mägistelt. 1826. aastaga hingelugõmistõ kirotõdi Kawask ja Kawast. Karula kerikuraamatin om algusõst pääle Köwwask, miä ildamb om…
  • Kas luudus joud avita?

    Hullu uudisõ omma egan tele- ja raadiokanalin hinnan ja üldäs ruttu edimält vällä. Tuud, et söögikraam poodist puhta otsa lõpõs ja mi nälgä jää, nakati kõnõlama jo keväjelt. Aga et tuu jutuga puutõ õks viil peris tühjas es ostõta, võeti üles laul, et kõik lätt nii…
  • Soomõ ja Roodsi sõalisõn mõttõn

    Viimädse paari kuuga om jälki miilde tulnu ja om pall’o mõtlõmist Roodsi riigist ku sõajovvust ja seo man viil maast, kon tetäs pall’o sõariistu ni -masinit.
    Aoluun om mi maal olnu õks tegemiisi Roodsi sõa-as’andusõga. Vahtsõmba ao sõavägi lagjõmban mõttõn om mi man alostusõ…
  • Lutsimaal seminääri pidämän

    Lutsimaal seminääri pidämän

    16.–17. piimäkuul käve soomõ, eesti ja läti keeleuurja Lutsimaal kolmandat Lutsi seminääri pidämän. Kõnõldi lutsi rahvast ja näide keelest,…
  • Priinime lugu: Petmanson ja Pedmanson

    elä oll’ piitrepäiv, vanast võrukõisi jaos väega suur kesksuvõ pühä, Setomaal nüüdki häste tähtsä, sääl peetäs tedä vana kallõndri perrä 12. hainakuul. Piitrepäävä paigapääline tähtsüs tulõ meil keskaost. Taa om katoliku kerikun täpsämbält Piitre ja Paulusõ päiv, a nuu kats omma olnu jo…
  • Nigu mõtsa hõikat, nii vasta kostus

    Viimätsel aol omma naa mõtsa rahval risti hambih nigu pinil kont. Kül om hädä, et pall’o võetas maaha, sõs jälki, et võis rohkõmb. Tuu variant, ku sukugi ei võtas, võisi olla peris huvitav: peräkõrd tulõ mi maalõ kah džungli. . . . Nali nal’ast, a mille…
  • Rosma liinamäelt löüti viläait

    Rosma liinamäelt löüti viläait

    Tarto Ülikooli arheoloogi tei inne jaanipäivä Rosma liinamäe pääl välläkaibmiisi. Nä naksi vallalõ kaibma paika, kon rahvasuu perrä pidi…
  • Luuvtüüga lavalaudu pääle

    Luuvtüüga lavalaudu pääle

    Antslast peri tsihikimmäs ja teküs nuur Värtoni Liisa Loreena tekk’ koolin luuvtüüs monoetendüse «Kui ma oleksin president». Näütemäng sai kõva…
  • Priinime lugu: Kaha ja Kahar

    Priinimel Kaha om täämbädsen Eestin 99 kandjat. Edimält panti taa vana kiräviie kujul Kahha, ka seo nimekuju om täämbä olõman. Nime sündümise kotus om Põlva kihlkunna Eostõ külä Kahuots. Muu Eostõ oll’ tuudaigu Vahtsõ-­Koiola mõisa all, a Kahuots Vana-­Koiola all. Katõ talu nime mõisakirjun olli…
UMA Leht