Elo

  • Ummapääd kõndva mõtskass Tauli Anu

    Ummapääd kõndva mõtskass Tauli Anu

    Muusikul ja laululuujal TAULI ANUL nakkas valmis saama vahtsõnõ plaat «Metskass». Tego om esierälidse kuuntüüga: kõiki laulõ sõna…
  • Priinime lugu: Kolk

    Seod nimme kand Eestin 622 inemist. Hingelugõmiisi perrä panti nimi 33 mõisan, a või olla, et om viil ütsikit nime Kolk saamisi hingelugõmisõ nimekujust Kolga (242 kandjat). Priinimme Kolga parhilla pututa ei jõvva.
    Mõnikõrd kirutõdi ka Kolck, a näütüses Saru mõisa Kolk kirutõdi hingelugõmistõ koguni Kolg.
    Saarõmaal oll’…
  • Juttõ Võro liina Paju huulidsa päält

    Juttõ Võro liina Paju huulidsa päält

    Alostus eelmädsen Uman Lehen
    Suvi 1940. Viieaastanõ Kalju tuvvas pääliinast mitmõs kuus vanatädi mano. Tä käü Juudipargin järve…
  • Võro- ja eestikeeline sainakallõndri 2023. aastagas

    Võro- ja eestikeeline sainakallõndri 2023. aastagas

    Aastagalõpp joba paistus ja om aig naada hindäle tulõvaastaga kallõndrit kaema. Võrokõsõ heng taht iks…
  • Käsitüülidse teivä vokkõ kõrda

    Käsitüülidse teivä vokkõ kõrda

    Võromaa käsitüülidse teivä minevä kuu katõpäävälidsel koolitusõl kõrda kümme vokki ja plaanva no langa ketrama naada. Koolitust vidi…
  • Priinime lugu: Sõrmus

    Seod nimme kand Eestin 288 inemist. 16 kandjat om ka nimel Sermus, miä oll’ inne õ-tähe pruukmistõ võtmist üts võimalus, kuis sõnna sõrmus kirotõdi.
    Mõisit, kon seo selge tähendüsega nimi panti, oll’ kokku 19, noist Liivimaa kubõrmangun 15 ja Eestimaa kubõrmangun 4. Lisas es jõvva üten mõisan,…
  • Juttõ Võro liina Paju huulidsa päält

    Juttõ Võro liina Paju huulidsa päält

    19. aastagasaa lõpuots. Võro liin om Paju huulitsaga laembas lännü. Ehitüsel tüütäs ka Hangu Aleksandri (Aleksander Hank),…
  • Sünnüpääväraha

    Suvi läts’ ku tsirgusiivol, alas’ki süküs ja minol sünnüpäiv. Olõ sündünü üüse kellä veeränd üte aigu. Niisis tulõ mõni aasta süküs varramba, ja olõ sügüselats, a inämbjaolt iks ildamba, ja sis olõ suvõlats, nigu seogi aasta. A sünnüpäävä pidämisega oll’ sääne lugu, et küläliidsi käve mitu nädälit…
  • Kuis Võrost sai priiusõpääliin

    Kuis Võrost sai priiusõpääliin

    35 aastaga iist rehekuun sai Võrost priiusõpääliin. Ku Saarõ Ain Ivaski Meelise ja Männimetsa Argoga 1987. aastaga 9. rehekuu…
  • Priinime lugu: Leies ja Leius

    Nimel Leies om Eestin 30 kandjat, a Eesti perekunnanimeraamatulõ taa sisse ei lää, selle et olõ-i Eestin pantu. Nimi panti Siimeri (Ziemeri) mõisan Mariburgi (Alūksne) kihlkunnan. Raibakasõ talurühm (1829 Reibekas) täämbädse Kampji külä kottal oll’ tuu kotus, kon seo nimi panti, ja olõ-i kahtlust, et…
  • Reis õdagupoolitsõl Võromaal

    Reis õdagupoolitsõl Võromaal

    Tarto ülikoolin peetävä kursusõ «Lõunõeesti kultuurigeograafia» oppamisõ man om õks targõmb opitarõst vällä tulla ja uma silmäga kaia, määne…
  • Eläjepark tarõ ümbre

    Eläjepark tarõ ümbre

    Ku lämmäl aol sääl elät, konh hää rahulik ja illus toimõta, sis peat tiidmä, et olõt tuun majakõsõn ja aian tsirkõ…
  • Priinime lugu: Danilson

    Seo nime kandjit om Eestin parhilla 61. Alla kuvvõ kandja om sama nime kujul Tannilson, miä oll’ õkva pääle nimepandmist seo nime kiräkuju Rõugõ keriguraamatidõ perrä. Nimi panti täämbädsest Eesti-Läti piirist napilt Eesti poolõ pääl – Vana-Laitsna mõisa Kilomani (Puurna) külän. Vana-Laitsna hingelugõmiisi om mukav kaia…
  • Ütski vägi ega hirm pitsitä-i luulõsuunt kinni
    Kauksi Ülle Vaest lätt üle Luulõtuisi 2021–2022 Seto Ateljee Galerii 2022

    Ütski vägi ega hirm pitsitä-i luulõsuunt kinni

    Kinkalõ luulõtamisõ vaiv om antu, ei saa tuust vallalõ. Esiki ku tä vahepääl mõtlõs, et…
  • Sügüse sünnülats Kauksi Ülle

    Sügüse sünnülats Kauksi Ülle

    Nätäl inne sügüse alostust ja umma 60. sünnüpäivä om KAUKSI ÜLLE uman ateljeegaleriin kesk Obinitsa küllä ja kraam, et…
  • Priinime lugu: Truuts

    Seol nimel om 86 kandjat ja peri om taa õnnõ ütest kotussõst – Miiksi mõisast Mehikuurmast. Sääl sai Truutsi talu suur pere priinime samal algkujul: Truuts. Nuu olli Andresse poja Ants ja Piitre ummi perrätulõjidõga ni noorõlt koolnu Truutsi Peebu kuus last, kinkast üts poig Jaan…
  • Atspooli perändüse hoitja Pluuto

    Atspooli perändüse hoitja Pluuto

    Karula kihlkunnan Kaika külän ilmu hainakuu lõpun Mikilä risti esieräline raamatit täüs majakõnõ. Majakõsõ pääl om silt, et seo…
  • Priinime lugu: Pantalon

    Seol priinimel om Eestin 30 kandjat. Nimi panti Vana-Antsla mõisan, saaja ellivä Kiisa, Laksi, Härmä ja Suurõsõõru-Hinni talun. Varahampa, 1811, olli elukotussõ Härmä ja Suurõsõõru-Hinni, viil varatsõmbist hingelugõmisist tulõ vällä, et tegemist oll’ Hinni Jüri ja Hinni Mihkli poigõga. Sama suguvõsa liikmõs oll’ ka üts sant…
  • Haridus om alasi auasi ollu

    «Juba puudel punetavad pihlad. . . .» om mu meelest üts vääga illus laul. Tulõva miilde semptembrikuu. . . . no nii pall’u aastõid tagasi, et vällä üldä ei taha. Koolimajan oll’ sis alasi värske värvi ja ubinõidõ lõhn. Suvi oll’ kotun igäves lännü, hää miil oll’ tõisi latsiga kokku saija.…
  • Arvamisfestivalil pensionipõlvõst

    Arvamisfestivalil pensionipõlvõst

    Põimukuu keskel oll’ Paidõn arvamisfestival nigu õks. Seo aastak joba 10. kõrda. Kolmõ pääväga arotõdi 19 lava pääl…
  • Priinime lugu: Ventsel ja Ventsli

    Nimel Ventsel om Eestin 225 kandjat. Vannamuudu nimekujul Vänzel om kandjit 17, Väntzel – alla kuvvõ. Nimekujul Ventsli om kandjit 12.
    Õdagupoolidsõl Võrumaal eläs kõiki üles loetuidõ kirälike nimekujjõ kandjit ja muiduki kutsutas näid suulidsõlt üttemuudu nimekujuga – Ventsli.
    Seo nimi om ka saksa perekunnanimi. 1816.…
  • Eesti kõgõ kipõmb kihälidse kasvatusõ oppaja

    Eesti kõgõ kipõmb kihälidse kasvatusõ oppaja

    Võromaalt peri Saua Kristin om hää näüde, kuis har’otaminõ tege meistris. Tuud kõgõ õgvõmban mõttõn. 24aastanõ…
  • Põrknaklubi juhatas maatöie mano

    Põrknaklubi juhatas maatöie mano

    Kündjä küläseldsi mano luudu Põrknaklubi om umma nimme väärt, selle et ku leheluu tegijä külämaja mano jõud, omma paar…
  • Priinime lugu: Nassar

    Nassar, mille kandjit om Eestin parla 78, om nimeuurjalõ üts hää priinimi, selle et kõik om algusõni selge. Nime saiva 1820. aastagal Vahtsõliina keriguopõtaja käest Pärtli Kersna poigõ Tann’o ja Jakapi perrätulõja Pältri külän, lisas Kersna kõgõ vanõmba poja Jaani poig Tannil Morosoo-Tsäpsi külän. Näist miihhist…
UMA Leht