Elo

  • Priinime lugu: Pulk

    Seod nimme kand Eestin 310 inemist. Pandmisõ kotussit om hingelugõmiisi perrä 19, noist säidse Mulgimaal. Kõik kotussõ Saarõmaast Võrumaani omma lõunaõdagu puul, Järvä- ja Virumaal seod nimme es tegüne. A täämbä kaomisõ piiri pääl nimi Pulga om keriguraamatin just Jõhvi ja Võnnu kihlkunna nimi.
    Mulgimaast pääle naatõn omma…
  • Essee: sissekaehus mu Võromaalõ

    Essee: sissekaehus mu Võromaalõ

    Aoluulaisil om kombõs hinnäst tutvusta tuu perrä, mis kihlkunnast nä peri omma. Ma ütle inämbäste Urvastõ kihlkund, kohe ma…
  • Priinime lugu: Kalkun

    Seol nimel om Eestin 45 kandjat. Tegünemise kotussit oll’ katõssa.
    Harglõ kihlkunna Saru mõisan sai seo nime Pundsalt peri suguvõsa, tegeligult Pundsa Piitre poig Ants ja Piitre veli Jüri Tammi talun, mõlõmba ummi perridega. Pundsa Andsu poig Jaan Kalkun sai olla üts noist, kinka kottalõ käü salm…
  • Vihmavar’o all

    Kes meist ei tahassi olla vihmavar’o all, kon külm vihm ei leota ja kuum päiv ei küdsä. Vihmavari võissi olla niigi suur, et sinnä mahussi uma pere, kõik sugulasõ ja sõbra ja näide elämise, kon kõik umavaihõl häste läbi saava. Ei määnestki suurustamist ja nägelemist. A säänest…
  • Kesktalvist Ess-suud uudistaman

    Kesktalvist Ess-suud uudistaman

    Mõnikõrd ei olõ hääs ärolõmisõs muud vaia, ku hinnäst vällä sundi ja kasvai kodo ümbre väiku matkatsõõr tetä. Hää…
  • Priinime lugu: Pilt ja Pild

    Sõna, millest päämidselt om saad nimi Pilt (298 kandjat), om küländ vana alambsaksa lainsõna. Seoilmaaignõ saksa keele sõna Bild tähendäs samma ja om kah eestläisi perekunnanimes (25 kandjat). Tuusama saksa sõna eesti muudu kirutõdult om kah priinimes, nimel Pild om 37 kandjat. Kõiki näide sama…
  • Rebäsekrae, miä koolilatsõlõ häpü tekk’

    Rebäsekrae, miä koolilatsõlõ häpü tekk’

    Meil oll’ pini nimega Nepi. Tä oll’ vähä kur’avõitu ja selle peeti tedä ketin. Nepi urisi…
  • Horoskoop 2023. aastagas

    Katõtõistkümnele tähemärgile kuulutas laelambi abiga vahtsõs aastas tüü-, raha-, armastusõ- ja ilmaõnnõ Eesti kõgõ veidemb tunnõt tähetark Kaldmani Hedi (48).
     
    Oinas 21.03.–20.04.
     
    Tüü. Tüü om sul hää, a majanduskriis tulõ – hoia umast ammõtist kinni, esiki ku väiku as’a sinno sekässe.
    Raha. Süstemin tulõ viga ja su palk nõsõs,…
  • Priinime lugu: Paur ja Paurson

    Paur (55 kandjat) om kuvvõn paigan tegünü nimi. Paurson (58 kandjat) om üte kotussõ nimi.
    Baur panti 1809. aastal Kane­pin Sõristõ mõisa tallipoisilõ, kiä külh joba 1811 oll’ säält är lännü. 1820. aastal panti Paur Vahtsõliina mõisan ütele Pältri küläst peri suguvõsalõ, velli Piitre, Jaani…
  • Priinime lugu: Raha

    Seod nimme kand Eestin 43 inemist. Pandmisõ kotussit om kuus vai esiki säidse, kuigi hingelugõmisist paistus vällä õnnõ nelä mõisa vanan kiräviien nimi Rahha.
    1809. aastagal Hurmi mõisan pand’ Kanepi Roth perekunnanime Rahha Kaagna Mihkli perrele. Mihkli perren oll’ neli poiga ja küländ varra jõudsõ seo nimi näütüses…
  • Võro keele nätäl Põlvan Pihlapuu latsiaian

    Võro keele nätäl Põlvan Pihlapuu latsiaian

    Hää olla om hää! Niimuudu kirot’ Sillastõ Kertu uman raamatun «Tsill’okõsõn majan», mis kinäste võro kiilde…
  • Üte kangõlasõ avvusamba lugu

    Üte kangõlasõ avvusamba lugu

    1918. aasta 4. joulukuu õdagupoolikul jõudsõ Võru-Petseri raudtiid piten liiknu paarikümnest ohvitserist ja kolmõkümnest koolipoisist priitahtligõ salk Nõnova küllä.…
  • Priinime lugu: Vätsing

    Seod nimme kand Eestin 27 inemist. Nimi panti samal kujul Wätsing ütele perrele Räpinä mõisa Kõnnu külän. Esä oll’ Vätsä Piitre Peedo, kutsutu ka Prehhi Peedo. Ainukõnõ perre loonu poig oll’ Vätsä Mihkli. Priinimi tetti – nigu nätä – lisa­nimest, kohe panti manu Räpinäle tüüpiline nimelõpp…
  • Ummapääd kõndva mõtskass Tauli Anu

    Ummapääd kõndva mõtskass Tauli Anu

    Muusikul ja laululuujal TAULI ANUL nakkas valmis saama vahtsõnõ plaat «Metskass». Tego om esierälidse kuuntüüga: kõiki laulõ sõna…
  • Priinime lugu: Kolk

    Seod nimme kand Eestin 622 inemist. Hingelugõmiisi perrä panti nimi 33 mõisan, a või olla, et om viil ütsikit nime Kolk saamisi hingelugõmisõ nimekujust Kolga (242 kandjat). Priinimme Kolga parhilla pututa ei jõvva.
    Mõnikõrd kirutõdi ka Kolck, a näütüses Saru mõisa Kolk kirutõdi hingelugõmistõ koguni Kolg.
    Saarõmaal oll’…
  • Juttõ Võro liina Paju huulidsa päält

    Juttõ Võro liina Paju huulidsa päält

    Alostus eelmädsen Uman Lehen
    Suvi 1940. Viieaastanõ Kalju tuvvas pääliinast mitmõs kuus vanatädi mano. Tä käü Juudipargin järve…
  • Võro- ja eestikeeline sainakallõndri 2023. aastagas

    Võro- ja eestikeeline sainakallõndri 2023. aastagas

    Aastagalõpp joba paistus ja om aig naada hindäle tulõvaastaga kallõndrit kaema. Võrokõsõ heng taht iks…
  • Käsitüülidse teivä vokkõ kõrda

    Käsitüülidse teivä vokkõ kõrda

    Võromaa käsitüülidse teivä minevä kuu katõpäävälidsel koolitusõl kõrda kümme vokki ja plaanva no langa ketrama naada. Koolitust vidi…
  • Priinime lugu: Sõrmus

    Seod nimme kand Eestin 288 inemist. 16 kandjat om ka nimel Sermus, miä oll’ inne õ-tähe pruukmistõ võtmist üts võimalus, kuis sõnna sõrmus kirotõdi.
    Mõisit, kon seo selge tähendüsega nimi panti, oll’ kokku 19, noist Liivimaa kubõrmangun 15 ja Eestimaa kubõrmangun 4. Lisas es jõvva üten mõisan,…
  • Juttõ Võro liina Paju huulidsa päält

    Juttõ Võro liina Paju huulidsa päält

    19. aastagasaa lõpuots. Võro liin om Paju huulitsaga laembas lännü. Ehitüsel tüütäs ka Hangu Aleksandri (Aleksander Hank),…
  • Sünnüpääväraha

    Suvi läts’ ku tsirgusiivol, alas’ki süküs ja minol sünnüpäiv. Olõ sündünü üüse kellä veeränd üte aigu. Niisis tulõ mõni aasta süküs varramba, ja olõ sügüselats, a inämbjaolt iks ildamba, ja sis olõ suvõlats, nigu seogi aasta. A sünnüpäävä pidämisega oll’ sääne lugu, et küläliidsi käve mitu nädälit…
  • Kuis Võrost sai priiusõpääliin

    Kuis Võrost sai priiusõpääliin

    35 aastaga iist rehekuun sai Võrost priiusõpääliin. Ku Saarõ Ain Ivaski Meelise ja Männimetsa Argoga 1987. aastaga 9. rehekuu…
  • Priinime lugu: Leies ja Leius

    Nimel Leies om Eestin 30 kandjat, a Eesti perekunnanimeraamatulõ taa sisse ei lää, selle et olõ-i Eestin pantu. Nimi panti Siimeri (Ziemeri) mõisan Mariburgi (Alūksne) kihlkunnan. Raibakasõ talurühm (1829 Reibekas) täämbädse Kampji külä kottal oll’ tuu kotus, kon seo nimi panti, ja olõ-i kahtlust, et…
  • Reis õdagupoolitsõl Võromaal

    Reis õdagupoolitsõl Võromaal

    Tarto ülikoolin peetävä kursusõ «Lõunõeesti kultuurigeograafia» oppamisõ man om õks targõmb opitarõst vällä tulla ja uma silmäga kaia, määne…
UMA Leht