Elo

  • Kirriv ja kodonõ Mooste folk

    Kirriv ja kodonõ Mooste folk

    Moosten peeti 15.–16. hainakuu pääväl 23. kõrda folgifestivali Mooste Elohelü. Katõ päävä joosul jõudsõ lava pääle hulga esisugutsid lauljid ni…
  • Väiku-Leedu ringkäük

    Väiku-Leedu ringkäük

    Ku Eestimaa inemine pelgäs suuri palmõga kuurortliinu, või sakõdõ juhtuda nii, et tii vii tedä suvõpuhkusõlõ hoobis Leetu Palangadõ. Mi viieliikmõlinõ…
  • Priinime lugu: Kõvask

    Seol nimel om täämbädsen Eestin 85 kandjat. Tegünemise kotussit om neli.
    Karula mõisa Lajassaarõ, Tsilimiku, Madsa talun ja Apja külän sai seo nime küländ suur suguvõsa, kiä võisõ olla peri Mägistelt. 1826. aastaga hingelugõmistõ kirotõdi Kawask ja Kawast. Karula kerikuraamatin om algusõst pääle Köwwask, miä ildamb om…
  • Kas luudus joud avita?

    Hullu uudisõ omma egan tele- ja raadiokanalin hinnan ja üldäs ruttu edimält vällä. Tuud, et söögikraam poodist puhta otsa lõpõs ja mi nälgä jää, nakati kõnõlama jo keväjelt. Aga et tuu jutuga puutõ õks viil peris tühjas es ostõta, võeti üles laul, et kõik lätt nii…
  • Soomõ ja Roodsi sõalisõn mõttõn

    Viimädse paari kuuga om jälki miilde tulnu ja om pall’o mõtlõmist Roodsi riigist ku sõajovvust ja seo man viil maast, kon tetäs pall’o sõariistu ni -masinit.
    Aoluun om mi maal olnu õks tegemiisi Roodsi sõa-as’andusõga. Vahtsõmba ao sõavägi lagjõmban mõttõn om mi man alostusõ…
  • Lutsimaal seminääri pidämän

    Lutsimaal seminääri pidämän

    16.–17. piimäkuul käve soomõ, eesti ja läti keeleuurja Lutsimaal kolmandat Lutsi seminääri pidämän. Kõnõldi lutsi rahvast ja näide keelest,…
  • Priinime lugu: Petmanson ja Pedmanson

    elä oll’ piitrepäiv, vanast võrukõisi jaos väega suur kesksuvõ pühä, Setomaal nüüdki häste tähtsä, sääl peetäs tedä vana kallõndri perrä 12. hainakuul. Piitrepäävä paigapääline tähtsüs tulõ meil keskaost. Taa om katoliku kerikun täpsämbält Piitre ja Paulusõ päiv, a nuu kats omma olnu jo…
  • Nigu mõtsa hõikat, nii vasta kostus

    Viimätsel aol omma naa mõtsa rahval risti hambih nigu pinil kont. Kül om hädä, et pall’o võetas maaha, sõs jälki, et võis rohkõmb. Tuu variant, ku sukugi ei võtas, võisi olla peris huvitav: peräkõrd tulõ mi maalõ kah džungli. . . . Nali nal’ast, a mille…
  • Rosma liinamäelt löüti viläait

    Rosma liinamäelt löüti viläait

    Tarto Ülikooli arheoloogi tei inne jaanipäivä Rosma liinamäe pääl välläkaibmiisi. Nä naksi vallalõ kaibma paika, kon rahvasuu perrä pidi…
  • Luuvtüüga lavalaudu pääle

    Luuvtüüga lavalaudu pääle

    Antslast peri tsihikimmäs ja teküs nuur Värtoni Liisa Loreena tekk’ koolin luuvtüüs monoetendüse «Kui ma oleksin president». Näütemäng sai kõva…
  • Priinime lugu: Kaha ja Kahar

    Priinimel Kaha om täämbädsen Eestin 99 kandjat. Edimält panti taa vana kiräviie kujul Kahha, ka seo nimekuju om täämbä olõman. Nime sündümise kotus om Põlva kihlkunna Eostõ külä Kahuots. Muu Eostõ oll’ tuudaigu Vahtsõ-­Koiola mõisa all, a Kahuots Vana-­Koiola all. Katõ talu nime mõisakirjun olli…
  • Pääasi, et uma!

    Viil nätäl ja omgi jaanipuulpäiv käen. Paar päivä enne algus kallendri perrä suvi, a määne tä tulõ, tiid ennegi taiva­esä, ja taa ei ütlä ette.
    Mi inemise omma uutmisega harinu ja mea ülhest andas, tuuga peat rahu olõma. Vingmisega lämmind ei tii, ennegi henele kurja miilt, mis…
  • Näütüs laulupido rongikäüke aoluust

    Näütüs laulupido rongikäüke aoluust

    Seo suvi saa Võro liina keskplatsi pääl kaia Eesti Rahvakultuuri Keskusõ ja MTÜ Tantsupeomuuseum fotonäütüst «Laulupeo teekond…
  • Raju Eliisabet: nuuri jaos omma tähtsä hää sõpruskund ja ütidse süämeas’a

    Raju Eliisabet: nuuri jaos omma tähtsä hää sõpruskund ja ütidse süämeas’a

    7. piimäkuul and’ minevä kuu võro keele iistkõnõlõja Contra…
  • Priinime lugu: Ehin

    Eestin om seol nimel 25 kandjat, vällämaal või kandjit olla vast samavõrd. Taa om õnnõ Kanepi kihlkunna nimi.
    Vanan kiräviien kujul Ehhin pandsõ taa 1809. aastagal Kanepi opõtaja Roth Vana-Piigandi mõisa Hanni Ado läsä Katri perrele, Hanni Hansu läsä Annõ perrele, koolnu Hanni Piitre latsilõ ja Hüssi Kaarli…
  • Põlva raamadukogo mano panti Vahtra mälehtüskivi

    Põlva raamadukogo mano panti Vahtra mälehtüskivi

    «Illos, as’alik, lihtsä – väega miildüs,» ütles Vahtra Ano uma esä Vahtra Jaani 140. sünnüaastapääväl…
  • Moskvitš meelütäs uudistajit ja latsi

    Moskvitš meelütäs uudistajit ja latsi

    Ildaaigu tull’ teedüs, et Vinnemaal plaanitas naada jäl Moskvitše tege­mä, selle et vällämaa auto­tehassõ omma säält är…
  • Priinime lugu: Liba

    Nimme Liba kand seoilmaaigsõn Eestin 71 inemist ja samma nimme vana kiräviie kujul Libba 44 inemist. Tegünemise kotussit om neli.
    Kõgõ suurõmb Liba suguvõsa tulõ Vana-Antsla valla Liba talurühmäst, midä no tundas ka ku Andsi. Tuu kotus om Rimmi ja Iiperä (Jõeperä) külä piiri pääl. Sääl panti priinimi…
  • Kas ja kelle müvvä?

    Tsirgu tegevä hoolõga pessi. Kiä säänest sorti, et uma majapedämise ega aasta ütte paika sisse säädvä, viskasõ vanna prahti kotust vällä, et pesä õks munõmises puhtamb saanu.
    Inemise tahtva kah nii prahist ku ülearutsõist asjust vallalõ saija, aga olkõ külh, et meil om kiilde jäänü ütlämine,…
  • Latsõ loi Sännän võrokeelist luulõt

    Latsõ loi Sännän võrokeelist luulõt

    12. lehekuul peeti Sännä kultuurimõisan Artur Adsoni nimelist ilolugõmisvõistlust. Seo oll’ jo 20. kõrd, ku Adsoni avvus…
  • Priinime lugu: Räst, Rästa ja Rästas

    Nimel Räst om kandjit 51. Seo nime saiva taluperre Suurõ-Rõngu mõisa mõlõmban Rästä talun ja sugulasõ üle valla. Saman suguvõsan nakas’ keriklikult ette tulõma ka nimme Rästa, näütüses hingelugõmisõ Hain Räst om Rõngu vanan personaalraamatun Hain Rästa. Lakja läts’ inämbäste nimekuju Räst, Võrumaalõgi…
  • Meil om kõik häste

    Kevväi kül vinnü tulõkiga, nigu vinnüs ka sõda minekiga, a muido om meil kõik häste. Koroona nakkas är kaoma ja ilmaruum om valla tettü. Ku rahha jakkus, sis sõida vai lõunahe lämmä kätte keväjät pikendämä.
    Paigapääl om elo kül kallimbas lännü, a ku kuulõt, kuis sõan piät…
  • Pildikeisi Ameerigamaa reisi päält

    Pildikeisi Ameerigamaa reisi päält

    Plaansõmi 2020. aastaga mahlakuun perrega üte Ameerigamaa reisi ette võtta. A koroona tull’ vaihõlõ. No kats aastakka ildampa…
  • Priinime lugu: Rooma

    Ku usku kõkkõ, mis kunagi kirja pantu, sõs piässi uskma ka Vana-Rooma legendi, et Rooma liina asut’ Romulus õkva 21. mahlakuul 753 inne Krõstust (iKr) ehk täämbä 2775 aastakka tagasi. Täpsä aastaga rehkend’ vällä opõtlanõ Marcus Terentius Varro (116–27 iKr) ja tuud pruugiti Rooma riigi aoarvamisõ…
UMA Leht