Elo
-
Haridus om alasi auasi ollu
«Juba puudel punetavad pihlad. . . .» om mu meelest üts vääga illus laul. Tulõva miilde semptembrikuu. . . . no nii pall’u aastõid tagasi, et vällä üldä ei taha. Koolimajan oll’ sis alasi värske värvi ja ubinõidõ lõhn. Suvi oll’ kotun igäves lännü, hää miil oll’ tõisi latsiga kokku saija.… -
Arvamisfestivalil pensionipõlvõst
Põimukuu keskel oll’ Paidõn arvamisfestival nigu õks. Seo aastak joba 10. kõrda. Kolmõ pääväga arotõdi 19 lava pääl… -
Priinime lugu: Ventsel ja Ventsli
Nimel Ventsel om Eestin 225 kandjat. Vannamuudu nimekujul Vänzel om kandjit 17, Väntzel – alla kuvvõ. Nimekujul Ventsli om kandjit 12.
Õdagupoolidsõl Võrumaal eläs kõiki üles loetuidõ kirälike nimekujjõ kandjit ja muiduki kutsutas näid suulidsõlt üttemuudu nimekujuga – Ventsli.
Seo nimi om ka saksa perekunnanimi. 1816.… -
Eesti kõgõ kipõmb kihälidse kasvatusõ oppaja
Võromaalt peri Saua Kristin om hää näüde, kuis har’otaminõ tege meistris. Tuud kõgõ õgvõmban mõttõn. 24aastanõ… -
Põrknaklubi juhatas maatöie mano
Kündjä küläseldsi mano luudu Põrknaklubi om umma nimme väärt, selle et ku leheluu tegijä külämaja mano jõud, omma paar… -
Priinime lugu: Nassar
Nassar, mille kandjit om Eestin parla 78, om nimeuurjalõ üts hää priinimi, selle et kõik om algusõni selge. Nime saiva 1820. aastagal Vahtsõliina keriguopõtaja käest Pärtli Kersna poigõ Tann’o ja Jakapi perrätulõja Pältri külän, lisas Kersna kõgõ vanõmba poja Jaani poig Tannil Morosoo-Tsäpsi külän. Näist miihhist… -
Kirriv ja kodonõ Mooste folk
Moosten peeti 15.–16. hainakuu pääväl 23. kõrda folgifestivali Mooste Elohelü. Katõ päävä joosul jõudsõ lava pääle hulga esisugutsid lauljid ni… -
Väiku-Leedu ringkäük
Ku Eestimaa inemine pelgäs suuri palmõga kuurortliinu, või sakõdõ juhtuda nii, et tii vii tedä suvõpuhkusõlõ hoobis Leetu Palangadõ. Mi viieliikmõlinõ… -
Priinime lugu: Kõvask
Seol nimel om täämbädsen Eestin 85 kandjat. Tegünemise kotussit om neli.
Karula mõisa Lajassaarõ, Tsilimiku, Madsa talun ja Apja külän sai seo nime küländ suur suguvõsa, kiä võisõ olla peri Mägistelt. 1826. aastaga hingelugõmistõ kirotõdi Kawask ja Kawast. Karula kerikuraamatin om algusõst pääle Köwwask, miä ildamb om… -
Kas luudus joud avita?
Hullu uudisõ omma egan tele- ja raadiokanalin hinnan ja üldäs ruttu edimält vällä. Tuud, et söögikraam poodist puhta otsa lõpõs ja mi nälgä jää, nakati kõnõlama jo keväjelt. Aga et tuu jutuga puutõ õks viil peris tühjas es ostõta, võeti üles laul, et kõik lätt nii… -
Soomõ ja Roodsi sõalisõn mõttõn
Viimädse paari kuuga om jälki miilde tulnu ja om pall’o mõtlõmist Roodsi riigist ku sõajovvust ja seo man viil maast, kon tetäs pall’o sõariistu ni -masinit.
Aoluun om mi maal olnu õks tegemiisi Roodsi sõa-as’andusõga. Vahtsõmba ao sõavägi lagjõmban mõttõn om mi man alostusõ… -
Lutsimaal seminääri pidämän
16.–17. piimäkuul käve soomõ, eesti ja läti keeleuurja Lutsimaal kolmandat Lutsi seminääri pidämän. Kõnõldi lutsi rahvast ja näide keelest,… -
Priinime lugu: Petmanson ja Pedmanson
elä oll’ piitrepäiv, vanast võrukõisi jaos väega suur kesksuvõ pühä, Setomaal nüüdki häste tähtsä, sääl peetäs tedä vana kallõndri perrä 12. hainakuul. Piitrepäävä paigapääline tähtsüs tulõ meil keskaost. Taa om katoliku kerikun täpsämbält Piitre ja Paulusõ päiv, a nuu kats omma olnu jo… -
Nigu mõtsa hõikat, nii vasta kostus
Viimätsel aol omma naa mõtsa rahval risti hambih nigu pinil kont. Kül om hädä, et pall’o võetas maaha, sõs jälki, et võis rohkõmb. Tuu variant, ku sukugi ei võtas, võisi olla peris huvitav: peräkõrd tulõ mi maalõ kah džungli. . . . Nali nal’ast, a mille… -
Rosma liinamäelt löüti viläait
Tarto Ülikooli arheoloogi tei inne jaanipäivä Rosma liinamäe pääl välläkaibmiisi. Nä naksi vallalõ kaibma paika, kon rahvasuu perrä pidi… -
Luuvtüüga lavalaudu pääle
Antslast peri tsihikimmäs ja teküs nuur Värtoni Liisa Loreena tekk’ koolin luuvtüüs monoetendüse «Kui ma oleksin president». Näütemäng sai kõva… -
Priinime lugu: Kaha ja Kahar
Priinimel Kaha om täämbädsen Eestin 99 kandjat. Edimält panti taa vana kiräviie kujul Kahha, ka seo nimekuju om täämbä olõman. Nime sündümise kotus om Põlva kihlkunna Eostõ külä Kahuots. Muu Eostõ oll’ tuudaigu Vahtsõ-Koiola mõisa all, a Kahuots Vana-Koiola all. Katõ talu nime mõisakirjun olli… -
Pääasi, et uma!
Viil nätäl ja omgi jaanipuulpäiv käen. Paar päivä enne algus kallendri perrä suvi, a määne tä tulõ, tiid ennegi taivaesä, ja taa ei ütlä ette.
Mi inemise omma uutmisega harinu ja mea ülhest andas, tuuga peat rahu olõma. Vingmisega lämmind ei tii, ennegi henele kurja miilt, mis… -
Näütüs laulupido rongikäüke aoluust
Seo suvi saa Võro liina keskplatsi pääl kaia Eesti Rahvakultuuri Keskusõ ja MTÜ Tantsupeomuuseum fotonäütüst «Laulupeo teekond… -
Raju Eliisabet: nuuri jaos omma tähtsä hää sõpruskund ja ütidse süämeas’a
7. piimäkuul and’ minevä kuu võro keele iistkõnõlõja Contra… -
Priinime lugu: Ehin
Eestin om seol nimel 25 kandjat, vällämaal või kandjit olla vast samavõrd. Taa om õnnõ Kanepi kihlkunna nimi.
Vanan kiräviien kujul Ehhin pandsõ taa 1809. aastagal Kanepi opõtaja Roth Vana-Piigandi mõisa Hanni Ado läsä Katri perrele, Hanni Hansu läsä Annõ perrele, koolnu Hanni Piitre latsilõ ja Hüssi Kaarli… -
Põlva raamadukogo mano panti Vahtra mälehtüskivi
«Illos, as’alik, lihtsä – väega miildüs,» ütles Vahtra Ano uma esä Vahtra Jaani 140. sünnüaastapääväl… -
Moskvitš meelütäs uudistajit ja latsi
Ildaaigu tull’ teedüs, et Vinnemaal plaanitas naada jäl Moskvitše tegemä, selle et vällämaa autotehassõ omma säält är… -
Priinime lugu: Liba
Nimme Liba kand seoilmaaigsõn Eestin 71 inemist ja samma nimme vana kiräviie kujul Libba 44 inemist. Tegünemise kotussit om neli.
Kõgõ suurõmb Liba suguvõsa tulõ Vana-Antsla valla Liba talurühmäst, midä no tundas ka ku Andsi. Tuu kotus om Rimmi ja Iiperä (Jõeperä) külä piiri pääl. Sääl panti priinimi…
