Elo
-
Varstu, 2. jago. Võrumaa Ukraina
Tõnõ põhjus Varstu mittetiidmises om nõukaaignõ, Varstun joba kolmas, jõunäütämine. Nimelt tetti Varstu ja Mustajõõ vahelõ valu suumaa pääle tõnõ, rööbilde tii. Kõrralik tii, midä müüdä sõitõn Varstu ei paistaki, kui tä parasjagu palama ei olõ pantu. Tuud viimäst om vähämbält paar kõrda juhtunu.… -
Kümme kleiti. Tõõnõ kleit
Tõõnõ kleit ostõti mullõ sis, ku ma lätsi neländähe klassi. Edimält Vana-Koiola kuuli, kon käve õnnõ paar kuud. Sis saadõti… -
Kanepi koori imä elotüüpreemiä
Kanepi kandi koorilaulu ja kultuurielo vidämise iist sai kultuurkapitalilt elotüüpreemiä Kottisse Vaike, kiä om perämädse 26 aastakka olnu Kanepi… -
Priinime lugu: Verrev
Seod nimme kand Eestin 65 inemist, varjantsi Verev 53 inemist. Nime pandmisõ kotussit oll’ edimält ütessä, kõik Võromaal vai Lõuna-Tartumaal.
1809. aastagal pand’ Kanepi opõtaja Roth seo nime Erästvere mõisa Keerdo Aadami Saamuli perrele: läsk Ann, kolm tütärt ja poja Jaan ja Jüri. Jürist sai mõisa aidnik,… -
Varstu, 1. jago. Järvest kerikuni
Kats matsi sõidiva bussiga Matsi ja üts ütel’, et varsti tulõ Varstu.
Tegelikult tulõ kõgõpäält Pilpa – gorod-geroi, nigu kohaliku veneläse ütläse. Nigu Pilpa lõpõs, nii om Varstu silt, kuigi tii veeren ei olõ muud kui kats järve, tõnõ tõsõl puul tiid. Noist Krabi-puulnõ, midä… -
Kümme kleiti. Edimäne kleit
Edimäne kleit, midä ma mälehtä, ummõldi mullõ esä triiksärgist, ku ma olli nelä-aastanõ. Tuu oll’ illos tummõroosa-verevä triibuga sitsist ja… -
Kuis ma koroonan olli
uhtu tuu jõulu aigu, ku lätsi vanalõ sugulasõlõ appi sülti kiitmä. Sinnä tull’ küllä paar naabrit kah jõulõ pidämä. Üts oll’ jo tüü mant karantiinin, a meile es ütle sõnnagi ja peräst ollegi positiivnõ. Tõsõl naabril oll’ mask iin ja tuuga es juhtu midägi.
Es lääki pääle… -
Eesti kõgõ korgõmb katai kasus Võromaal Pille külän
Aokirä Eesti Luudus toimõndus om valinu joba 25 aastakka aasta puud. Timahava valiti tuus… -
Družbaga puu otsa
1990. aasta paiku oll’ Sõmmõrpalu mõtskunnan üts tubli mõtsatüülisi paar. Heliloo Valentin lõigas’ Husqvarnaga, Tsilmeri Ants Družbaga.
Tegeligult Valentin lõigas’ ja Ants… -
Priinime lugu: Sagaja, Zagaja ja Zakkaja
Seod nimme om Võromaal vällä üteld [tsagaja], a kirotõt mitund eri muudu. Nimekujul Sagaja om no Eestin 39 kandjat, nimekujul Zagaja 6 kandjat. Pandmisõ kotussit om kolm.
Vana-Antsla mõisan panti seo nimi Laksi Jaani (u 1745–1802) poigõ perridele. Hingerevisjon 1834 kirotas Saggaja,… -
Vana aasta läts’ rõõmu ja valuga
Tsolgon peeti 26. joulukuul vana aasta ärsaatmist. Välän tulõ veeren, nigu seokõrd kombõs.
Kõnõldi vannust kombist ja tetti tsõõrimängutandsõ… -
2021. aastaga horoskoop
Katõtõistkümnele tähemärgile kuulutas laelambi abiga vahtsõs aastas tüü-, raha-, armastusõ- ja ilmaõnnõ Eesti kõgõ veidemb tunnõt tähetark Kaldmani Hedi (44).
Oinas 21.03.–20.04.
Tüü. Häid mõttit jakkus terves aastas. Kae sõs, et noidõ pääle liiga huugu ei lää ja hinnäst lambas ei tüütä.
Raha. Kõva tüü tuu vegan-lambaliha lavva pääle.
Armastus.… -
Priinime lugu: Kuimet
Seo nimi panti õnnõ üten talun ja parla om taal Eestin 51 kandjat. Nime saaja ellivä Karula ja Valga kihlkunna piiri pääl Radsi talun, miä käve Kaagjärve mõisa ala ja kon no om lähkün Ratsimäe jaam. Sääl kandin olli priinimmi pandmisõ aigu elänikes lätläse. Ega talunimi… -
Selge jutt lihapurgi pääl
Siidrimõisa Lihaküük and uma lihapurgi pääl kinäste võro keelen teedä, midä purgist löüdä võit ja midä tuu süüjä jaos tähendäs. -
Midä tuu miis opas’?
Ma olli minevaastagadsõ jutuvõistlusõ žüriin, kon hinnati ka oppajajuttõ. No tulõ vahtsõnõ võigõlus pääle, ma kõnõlõ inne är ütest umast oppajast.
Keskkooli… -
Priinime lugu: Tagel
Seol nimel om Eestin 133 kandjat. Lisas om kümme inemist vanna muudu kirotõdu nimega Taggel. Nimi sündü päämidselt katõn kotussõn.
1809 pand’ Kanepi opõtaja Roth taa Hurmi mõisa ütele suguvõsalõ. Solillo Jürry, kiä elli tuu ao kottalõ väega pikält, umbõs 1712–1800, oll’ nime saajidõ esä ja vanaesä.… -
Sulbi külätiatri pidäsi 15. sünnüpäivä
Mõnõ nädäli iist pidäsi Sulbi külätiatri umma 15. sünnüpäivä. Uurimi juhendaja SAAMO AIRIKA käest, midä külätiatri… -
Mõtsa seest tulõ hää hõnguga valgus
Om aig, ku välän om maru pümme, tuuperäst läts’ Uma Leht valgust otsma, ja löüdsegi tuud riiulidõ… -
Priinime lugu: Lang
Seod nimme kand Eestin 461 inemist. Nimi panti 20 mõisan Liivimaa ja 8 mõisan Eestimaa kubõrmangun. Nimel Lang oll’ ka varahampa kandjit, näütüses Viljandi liinakodanikkõ, selle et saksa keelen tähendäs taa nimi jo lihtsalõ ’pikk’. Tõnõ priinimi, midä saksa keele sõna perrä panti, oll’ Lange ’pikk’, minkal… -
Tõisi ja hindä unistusõ
ARVUSTUS. Vahtsõn tähtraamatun om ütsjagu nuuri ja ka mõni tsipa vanõmb võrukõnõ unistanu, mia võinu olla Võrumaal aastal 2030. Noorõ… -
Terävä meele ja keelega Kõivupuu Marju
JUUBÕLIINTERVJUU. Küsümüisile vastas tunnõt võrokõnõ Kõivupuu Marju, kiä tähist’ minevä nätäl umma 60. sünnüpäivä.
Kes Sa olõt, Marju?
Olõ… -
Priinime lugu: Kaarna
Seod nimme kand Eestin 163 inemist. 12 inemisel om sama nimi vanan kiräviien Karna. Nii üldä olõ-i peris täpsä, selle et ka vanan kiräviien tull’ kirota Kaarna (kinnidsen silbin pikk -a katõ tähega), a mõni mõisakirotaja kirot’ iks Karna.
Panti taad nimme õnnõ Tartu-, Mulgi ja Võromaal.… -
Mi edevanõmbidõ hingi kujotaja märdi- ja katrisandi käävä ümbre hingikuul
Märdikuu tuu sandin(sandis)-käümise. Ammudsõl aol käve märdikuu alostusõn hingesandi, sis märdi-, sis katrisandi. Joulukuul käve kah ümbre maskõga tegeläse, kiä andõ es küsü, a küläliidsile jo õks pakutas ütte-tõist. Ku taa võõralõ anni andminõ… -
Ülestähendüisi «ärjäänüst» laadust
Timahava es kosta Lindora laadun tümpsumuusikat. Inemise laadu pääl olli rõõmsa ja ütlivä, et sääne taa Lindora…
