Elo
-
Saagiaig om käen!
Ilmaga om meil ütest tüküst tegemist ja juttu taast alasi küländ. Harva külh, ku ilma kitetäs, õks om medägi vähä vai iiba. Tinava-aastast suvvõ tulõtõdas vast viil joulu aigu miilde: nii pikkä kumba ja kuiva näet siihn õks harva.
Aga hää oll’ tähele panda, et tuu, kiä… -
Võromaa tuulõõhk moodukunstnigu luudun
Keväjä tull’ teedüs, et Eesti kõgõ himostõdumba mooduavvohinna Kuldnõgla üts nominent om Võromaa juuriga PUNGITSA TRIINU. Üts… -
Priinime lugu: Absalon
Säändsel kujul nigu päälkirän kand seod nimme 20 inemist Eestin. Rohkõmb om nimekuiu Apsolon (44). Osa Apsolonõ om Vanan-Antslan pantu nime suguvõsast, a osa hoobis Vinnemaalt, selle et ka sääl tulõ ette nimme Apsolon. Olõ-i teedä, et näütüses Nõvvukogu filminäütlejä Andrei Apsolon, kiä sündü 1908. aastagal… -
Vana koolimaja man om aig saisma jäänü
Seo keväjä olli kõik koolimaja latsist tühä. Seo pilt näütäs häste, määne olõs elo sis, ku ütski… -
Moodudisainer Katre kaes tulõvikku
Worthi Katre (35) om Võromaalt peri moodudisainer, rõividõ kavandaja ja tekstiilitehnoluug, kiä pidä uman tüün ja loomingun võimaligult… -
Priinime lugu: Otsus
Seod nimme kand Eestin 146 inemist. 1809. aastagal Kanepi kihlkunnan panti sääne perekunnanimi Vana-Piigandi mõisa Keebi Jaagu perrele ja Heisri (Vahtsõ-Piigandi) mõisa Lauri Juhani läsäle ja latsilõ. Perräkaeminõ näüdäs’, et Lauri Juhan oll’ Keebi Jaagu kõgõ vanõmb poig, kiä oll’ Laurilõ väümehes lännü.
Tõisin katõn paigan panti… -
Pedäge nõu arsti vai aptiikriga…
Nii üldäs ega rohureklaami lõpul, mea telekast vai raadiost ette loedas. Ja ku mõnõ tableti vai salvi ostat, sis om sääl karbikõsõn maailma suur tükk papõrd, konh mitman keelen kirjan, ku pall’u võit võtta, mis või juhtuda, ku võtat, ja et salvi ei… -
Näütlejä ja tüümiis Troll’a Agu
Seo lugu om Troll’a Agust, näütlejäst ja ehitäjäst, kinkalõ miildüs maal ellä. Seo kuu lõpun saava tiatrihuvilidsõ Agut… -
Priinime lugu: Vaab
Seol nimel om Eestin 157 kandjat ja tegünemise kotussit om neli. Vahtsõ-Nursi mõisa Simmuli külän Kahrila järve veeren sai Simula Jüri poja Eeverti pere ja koolnu poja Kaarli poig Piitre (ni Piitre imä Kade) priinime Waab. Säält läts’ nimi lakja, edimält näütüses Sõmmõrpalu ja Kärgula, vähä ildamba… -
Setomaal jaanitulõl. Ja tsipakõsõ jaanipääväkombist
Seto omma maru kavala: nä pidävä jaanipäivä kats kõrda. Kõgõpäält vahtsõ kallendri perrä ja sis katõ nädäli peräst viil otsa uma «vana jaanipäävä» kah.
Ma käve Setomaal jaanitulõl, seokõrd Verskan. Tuld tetti sanatooriumi-tagodsõ viiviirse platsi pääl.
Ku muial Eestin jo sattõ… -
Oopõritenor Mehkamaalt
Rahvusoopõri Estonia tenor Tiitsi Mehis om peri Mehkamaalt. 33aastanõ laulja om joba saanu uma tüü iist parasjago tunnustust, a luut, et… -
Priinime lugu: Piho ja Pihu
Nimel Piho om täämbädsen Eestin 342 kandjat, Pihu – 197 kandjat. Priinimes pandmisõ kotussit om 17, noist säidse Võrumaal, viis Lõuna-Tartumaal ja üts Mulgimaal. Vana kiräviie riigli perrä tull’ kirota Pihho.
1809. aastagal Kanepi kihlkunnan panti Pihho Kaagrimõisa Roiu talun. Sõmmõrpalun Järvere mõisa Alakülä Piho talun… -
Egaütel uma mudsu, grupijuhilda
Jaanipäiv om tulõkil ja olkõ külh, et aig om sääne nigu om, et ütest kruusist hulganõ ei juvva ja üte varda otsast vast lihagi ei süvvä, kõnõldas raadiost õks tuu selge grupijuhi valimisest, kelh ainumalt aru pään om, ku suurõs pidus lätt. Tuu ega-aastadse… -
Kõrralik lillipunt Kauksi Ülle käest uma maa häitsmist ja kasvõst
Kauksi Ülle «SETO IKEBAANA»
Toimõndanu Palmi Silvi, kujondanu Lööperi Priit
Kaasõmaali tennü Riitsaarõ… -
Pidokõrraldaja kardina takast
Puru Asta om Põlgastõ ja Erästvere kandin tunnõt kultuurikõrraldaja. Perämädse aastaga om Kanepi valla avvokodanik Asta pidänü pensionipõlvõ, a… -
Priinime lugu: Mekk
Seod nimme kand Eestin 87 inemist. Näil kõikil või olla (hindä vai abieluga nimeandja) ütine edevanõmb Eevert, a kimmäs tuu kah olõ ei, selle et Meck om ka saksa perekunnanimi. Nime eesti talupoigõlõ pandmisõ kotussit om kolm.
Arula mõisan Otõmpää kihlkunnan panti koolnu Äpsi Juhani vaesõstlatsõst pojalõ, tõistõ… -
Varõssõ põllumeheuhkus
Järg Pulga Jaani mõtõlusõlõ «Egäpääväne taluelu» 20. lehekuu Uman Lehen.
Ma es saaki aru, mia mullõ tuu varõssa man nii väega silmä nakas’. Tükk aigu targudi, sis tull’ suuhtõ üts sõna: põllumiis.
Sinnä om vast uma kolmkümmend aastat tagasi, kui ma käsitsi villä külvi ja hobõsõga… -
Kümme kleiti. 10. kleit
Pääle ütsändä kleidi ei olõ ma hindäle inämb üttegi ostnu. Tuugipoolõst om mul kapin üts must rohiliidsi litridega kleit, mille ma… -
Lehekuu lõpu huvisõit Eestimaa põnõvit paiku pite
Käve lehekuu eelviimätsel puulpääväl reisibürooga Eestimaad pite huvisõidul.
Seokõrd alostimi Põh’a-Villändimaal ilosa Navesti jõõ veeren olõvast… -
Latsiaian peetäs potipõldu
Mitmõl puul latsiaidun pandas keväjä potti mõni aiavili. Niimuudu saava latsõ oppi, kuis söögikraam kasus, ja tuuga om näil ka… -
Priinime lugu: Meho
Seo nimi tegüsi edimält katõn kotussõn, a kujul Meho jäi perrä õnnõ üten, Võrumaalt peri suguvõsan. Nimel om parla Eestin 35 kandjat.
Vana-Roosa mõisan oll’ Mustajõõ veeren Alakülä ja mäelpuul ka Mäekülä talurühm. Tuu om parla ammõtlikult Matsi külä osa, kõnnõkeelen ka Naadi külä, vana ussaia kottal om… -
Kümme kleiti. 9. kleit
Uma mälehtüstväärt säitsmendä, rohilidsõ krimpleenkleidi osti Tartost Narvamäelt valmisrõividõ poodist. Olli sis viil nii peenükene, et võisõ lubada hindäle keskeltlõikõga ja… -
Nelä kooli latsõ avasti võrokiilse matkamängu abiga Piusat
6. lehekuu pääväl tundsõ Võromaa nelä kooli esindüse rõõmu Piusa luudusõst, ku pei… -
Musta-toonõkurõ pesäkaamõra
Karula rahvusparki musta-toonõkurõ pesä mano omma Kotkaklubi inemise üles säädnü kaamõra ja säält kandas kõik aig õkvapilti internetti üle.…
