Elo

  • Vanno valvmalda majjo saatus

    Vanno valvmalda majjo saatus

    Miä saa noist vannost majjost, miä valvmalda jääse ja midä küländ harva kaeman käüdäs? Kirota tuust uma kodomaja näüte perrä.
    Mu…
  • Priinime lugu: Keem

    Perekunnanimel om täämbä Eestin 51 kandjat. Algkujul Keem om taa nimi pant õnnõ üten paigan – Vaabina mõisan Urvastõ kihlkunnan, Keema talust Keema Aadu perrele.
    Läänemaal Võnnu mõisan sai priinime Kem mõisa vabadik kangru Wilhelm uma perrega. Tuu nimi – kuigi välläütlemine oll’ kah [keem] – om…
  • Maahaina võim. Tõnõ jago

    Üteldäs, et poolõ haigusõ umma tekkünü mi hindä süül. Inemine um lännü seo hää eloga nii mugavas ja laisas, et süü pall’o ja kõnd veidü. Nii kogonõski mi iho pääle rasvakiht, mis ei lasõ ihol hengädä. Süük um kah väkev ja egäsugudsõ tõvõ nakkasõ meile…
  • Telemiis Kersna Vahur käve Tal’na võro seldsil külän

    Telemiis Kersna Vahur käve Tal’na võro seldsil külän

    «Oll’ hää olla ummi siän.» Säändse mõttõ kirot’ Kersna Vahur Tal’na võro seldsi küläliisiraamatuhe…
  • Käük Kõivu Madissõ maiõ pääle

    Käük Kõivu Madissõ maiõ pääle

    Joulukuu alostusõn saa tunnõdu kirämehe, filosoofi ja füüsiku Kõivu Madissõ (1929–2014) sündümisest 90 aastakka. Tarto ülikoolin om seo…
  • Priinime lugu: Pruus

    Seol nimel om täämbädsen Eestin 144 kandjat ja taa om tegünü vähämbäst nellän eri paigan. Tartumaal Palamusõ Luua mõisan sai seo nime Puusepä Mihkli pere. Mihkli oll’ inneskine mõisa puusepp ja tuuperäst võinu arvada, et nimi lätt kokko hoobis sõnaga pruss, lain vinne sõnast брус, midä…
  • Maahaina võim. Edimäne jago

    Ma olõ maahainausku. Joba mu vanaimä ütel’, et kõik vägi ja võim tulõ luudusõst. Ja täl oll’ õigus. Keväjäst sügüseni kasus ja häitses mi ümbre egäsugutsit puid ja puhmõ, hainu ja lille, midä saa kor’ada ja kuivada. Mõnõl lehti, tõisil jäl juuri vai häitsmit.
    Olõ kõik…
  • Suvõmälehtüs: silmäillo täüs liin

    Suvõmälehtüs: silmäillo täüs liin

    Käve põimukuul reisibürooga Lätin Ventspilsin ekskursioonil. Olli sääl ka innembä käünü, a seokõrd oll’ liin jäl tõistmuudu säetü.
    Ventspils…
  • Eesti ilm üte sängüteki seen

    Eesti ilm üte sängüteki seen

    Põlva küle all Puuri külän üten majapidämisen saa perrerahvas, ku tahtminõ tulõ, käega kõkkõ nellä aastaaigu kumpi ja näütüses…
  • Priinime lugu: Sermat

    Seol nimel on täämbädsen Eestin 69 kandjat. Nimi panti õnnõ üten paigan, Vana-Antsla mõisa üten Matu talun. Matu om talukotus, miä jääs Kraavi küläst õkva lõuna poolõ. Mägiste poolõ käändvä tii lätt sääl kõrraga üle Matu oja. Vanastõ oll’ ka seo kant Säre külä all. Matu…
  • Kuis hinnäst vormin hoita. Kolmas osa

    Ku pall’o lätt energiäs. Kaloriraamatun um kah vällä tuud tegemiisi kaupa, pall’o inemine kulutas määndsegi tüü vai tegemise man energiät. Ku kulutõt energiä hulk ja söögiga mano saad energia hulk tasakaalu viiä, saamiki tiidä, pall’o um vaia süvvä.
    Ku pall’o um sis vaia päävän…
  • Määnegi austus…

    Määnegi austus…

    Üleminevä tõsõpäävä käve ma Ape-nimelidsen Hopa liinan. Tõist kõrda seo aastanumbrõ sisen. Asi tollõn, et süküs tulõ – hiir jürä joba 31.…
  • Lavaluulõtaja Kuslapuu Kaisa

    Lavaluulõtaja Kuslapuu Kaisa

    Minevä kuu keskpaigan kirot’ Vesselovi Joosep Uman Lehen säändsest as’ast nigu slämm vai luulõprõmm. 14. süküskuul peeti Tarton Eesti luulõprõmmu…
  • Priinime lugu: Lokk

    Seod nimme kand Eestin 345 inemist. Viil om 18 inemist vanna muudu kirotõdu perekunnanimega Lok. Inämbäste tulõva nimekandja Tartu- ja Võromaalt, kuigi nimme tekkü ka Mulgi-, Viro- ja Läänemaal. Lõunan om alussõs talu- vai lisanimi, midä kirotõdi vanan kiräviien Lokko. Kotussõ omma Vana- ja Vahtsõ-Kuuste, Rannu Tammõ…
  • Kuis hinnäst vormin hoita. Tõnõ osa

    Ku ma paar aastat tagasi sügüse pensionilõ jäi, mõtli, et nüüd um pall’o vapa aigu hindä jaos. Naksi uma vana piniga egä päiv kõndma, iks kilomiitre edesi ja tõnõ tagasi. Saiõ nii kuu aigu är kävvü, sis tull’ lumi maaha ja läts’ nilbõs.…
  • Liisokõsõ asti üles Minski liinan

    Liisokõsõ asti üles Minski liinan

    Kaemalda toolõ, et võrokõsõ, kiä olli kutsutu 10. põimukuul Eesti pääväle Minskihe, es mõista valgõvinne kiilt ja valgõvindläse,…
  • Eläjä otsva umma kotust

    Eläjä otsva umma kotust

    Eläjä omma nigu inemise: iks löüdvä kõgõ parõmba kotussõ, kon ellä ja süvvä.
    Ku ma viis aastat tagasi kõigi ummi…
  • Priinime lugu: Siirak

    Seod nimme kand Eestin 158 inemist, lisas om viil 27 nime Sirak kandjat. Taa panti umal aol 14 mõisan Liivimaal ja 10 mõisan Eestimaa kubõrmangun. Nimi om peri piiblist, kon om olõman Jeesus Siiraki raamat, üteldäs ka Siiraki tarkusõraamat vai lihtsäle Siirak.
    Luthõri Martin jätt’ Siiraki…
  • Kuimuudu hinnäst vormin hoita. Edimäne osa

    Ku ma viil nuur olli, lasi naabrinaasõl umas 25 aasta sünnüpääväs ilosa kleidi ummõlda. Iks keskkotust piten, nigu peenükesele näüdsikulõ kohanõ. Umblõja ütel’, et tä jätt pahepoolõ pääle ummõlusvaru: ku ma lää paksõmbas, saa perrä laskõ. Ma sis ütli, et olõ-i vaia,…
  • Solmanni perre unistuisi täütmise tii

    Solmanni perre unistuisi täütmise tii

    Puultõist aastakka tagasi säädse hinnäst ütte Urvastõ ja Kanepi vahepääl olõvalõ mõtsavahitallo elämä Solmanni pere. Sääne elopaik, miä…
  • Priinime lugu: Rüga

    Rüävõtmisõ aigu passis häste kirota nimest Rüga. Taa perekunnanime kandjit om 40 ümbre.
    Nimi om annõt kõgõ inne 1809. a Kanepin ütele Võro koolipoiskõsõlõ, kiä oll’ Võrolt Kanepihe kihlkunnakuuli lännü. Pastor Roth andsõ tuul aol nime kõigilõ, säälhulgan ka koolipoiskõisilõ, kiä arvada külh vaihti nime uma…
  • Ja saigi tuu ilm luudus. Suidsusannan

    Ja saigi tuu ilm luudus. Suidsusannan

    ARVUSTUS. «Suidsusannasümfoonia» om seos kõrras läbi. Lubati luvva ilma ja mõskõ inemiisi. Tuud sai.
    Kõgõ mõosamb oll’ tükü…
  • Liinakuru salahus

    Liinakuru salahus

    «Sa olõt nigu Koidula!» terehtäs minno Merilai Arne (58), eesti kirändüse profesri, ja and tuuga mõista, et ma uma esä lehte olõ…
  • Priinime lugu: Hanimägi, Animägi

    Perekunnanimel Hanimägi om täämbädsel pääväl 65 kandjat. Tuu nimi om edimält annõt õnnõ Harglõ kihlkunnan Saru külän Leegustõ talun, a ka üten Põru talun. Leegustõ talu Hanimäe nimega inemiisi kutsuti küläkeelen nimega Leegust-Pipi. Tuu tulõ võru latsikeele sõnast pipp : pipi ’piim’ ja arvada…
UMA Leht