Elo
-
Priinime lugu: Kann
Kanni nimme kand Eestin 248 inemist. Edimält pandsõ seo nime Kanepi opõtaja Roth 1809 Erästvere Loko kõrdsimehele Piitrele. Piitre oll’ olnu varrampa ka Ritsike kõrdsimiis. Ku muu rahvas Liivimaal 1820. aastil priinime sai, elli tä joba Rõugõ mõisan, a kats timä pojõst lätsi Kanepile tagasi. Tiidmine, et… -
Hädä ots iks inemist. Kolmas jago
Pää-hätist
Inemise pään um kõgõ õrnõmb kotus kukro, kon om väikuaju ummi tähtside keskuisiga. Kõgõ sakõmba päähädä umma löögi vasta pääd, kas nimme vai kogõmalda, ja maahasadamisõ.
Ku inemine satas näütüses kukruga iä pääle, täl um vallus ja halv olla, süä lätt kur’as ja tä… -
Naisivägi vahtsõst püüne pääl
Mõni asi trehväs ette küländ harva. Ei olõ peris egäpääväne, et näet ütenkuun esinemän parajat hulka võro keelen… -
Priinime lugu: Sai, Saia
Nimel Sai om täämbädsen Eestin 126 kandjat, nimel Saia 121 ja nimel Saija 19 kandjat. Sai panti kokku 15 mõisan, Saia 5 mõisan.
Võromaal panti Sai 1809 Kanepi khk Tammõ mõisa Suuna talu kodapoolitsõlõ. Kuigi Põlgastõn om vana talunimi Saia, mõtõl’ opõtaja Roth vist lihtsäle saia pääle,… -
Hädä ots iks inemist. Tõnõ jago
Päävalu
Päävalu um meil viil alahinnatu ja vähäravitu, a tuu um hädä, midä tulõ ette kõgõ sakõmbast.
Päävalul um pall’o põhjuisi, nigu viipuudus, umbnõ õhk ja vingugaas, kaalast päälenakkav valu (radikuliit), unõlda olõk, pinge ja ületüütämine, ülearvo suur kihäkaal, perilikkus.
Päävalu jaotõdas kattõ sorti:
1) esmanõ… -
Kildakõisi aost, ku talvõ olli viil lumidsõ
Seo talv om väega kehvä lumõsaagiga olnu. Edimäne sääne, määnest ei olõki innembä nännü.
Suurõ ettekuulutaja ütlese,… -
Kangakudamistarõ Lannamõtsan
Harglõ kihlkunna õdagujaon Lannamõtsa külän inneskidsen Taheva vallamajan om sisse säetü käsitüütarõ. Tarõ, miä inne oll’ vallavanõmba kabinet, om… -
Priinime lugu: Tarto ja Tartu
Nimekujul Tarto om Eestin 133 kandjat, nimekujul Tartu 161. Vana priinimi, päämidselt kujul Tarto panti 13 mõisan. Edimäne oll’ 1809. aastagal Kanepi khk Vana-Piigastõ, kon Tarto nime saiva Kangro Tannieli läsk ja latsõ. Mitman paigan panti taad nimme Põh’a-Tartumaal, kon nii Kudina mõisan ku Saare… -
Hädä ots iks inemist. Edimäne jago
Niipall’o ku ma olõ tuud meditsiinioppust saanu ja tüü man nännü, taha mõnda tähtsämbät asja jaka. Kõgõpäält – inemine ku üts terve.
Inemine püsüs pistü teno umilõ luiõlõ. Ülevält alla. Pääluu, kon sehen um pääaju. Edesi tulõ säidse kaala ruudsjakku, 12 rinna ruudsjakku, viis… -
Soomõugrilasõ saiva vikioppust
Seo kuu keskpaigan peeti Misson Pullijärve veeren soomõugrilaisi laagrit, kon opati, kuimuudu uma keele ja kultuuri hääs är tarvita… -
Priinime lugu: Tenno ja Tõnno
Tenno nimme kand Eestin 221 inemist, nimel Tõnno om 20 kandjat ja mõlõmba tegüsi õnnõ lõunapoolidsõn Eestin ehk Liivmaal. Priinimi tull’ esänimest vai kavvõmba edevanõmba nimest. Ütte kõgõ harilikumbat eesti nimme Tõnu kirotõdi varatsõmbil aastasatul päämidselt Tenno. Harvõmb kirotõdi Tönno. Viimätsest om inämbäste saanu… -
Hüvä nõu. Haiguisi tohtõrdaminõ
Vererõhutõbi
Vanastõ es mindä egä as’aga arsti mano ja koton kah es olõ aparaati, millega rõhku mõõta. Sis oll’ tuu ärtundminõ rohkõmb olõmisõ perrä. Ku jo kõrra arsti man är kävetki, sis sait tiidä, kas rõhk um korgõ vai matal. Mu esäl näütüses oll’… -
Mi kõik tulõmi umast latsõpõlvõst
Tahami vai mitte, a mi kõik tulõmi umast latsõpõlvõst. Säändses, määne um olnu mi latsõpõlv, käänämi mi uman elon. Tiidläse kül ütlese, et 20% pidi latsõpõlv mi olõmist kujondama ja ülejäänü 80% saami elo joosul keskkunnast. Ütelt puult või tuu eski õigõ olla,… -
2020. aastaga horoskoop
Katõtõistkümnele tähemärgile ennustas laelambi abiga vahtsõs aastas tüü-, raha-, armastusõ- ja ilmaõnnõ Eesti kõgõ veidemb tunnõt tähetark Kaldmani Hedi (42).
Oinas 21.03.–20.04.
Tüü. Marss tuu kuh’aga tüüõnnõ, sullõ tetäs mitu hääd tüüpakmist, a kae perrä – kuiki pakmisõ võiva hää paistu, massa-ai kõiki vasta võtta. Om suur oht… -
Priinime lugu: Talv
Seod nimme kand Eestin 194 inemist. Sündü taa edimält nellän paigan, egä nimi esimuudu. Koorastõ mõisan pand’ praosk Roth taa nime 1809. aastagal Rebäste külän, paarin nimega Suwwi. A Vahtsõ-Kambja mõisan sai taa nime Talvikesse Pede Jurri uma perrega, mõisakirjun külh vahtsõt muudu talu perrä Parve Jüris… -
Kuimuudu tohtõrda külmetüshaiguisi
Meid pass egä sammu man pall’o egäsugutsit pisiläisi, viiruisi ja näist tulõvit haiguisi. Et näide kõigiga võidõlda ja võitjas jäiä, esieränis talvõl, um parasjago vaia hindäga tüüd tetä, nii õgvõmban ku mitte nii õgvan mõttõn. Paras füüsiline tüü värskin õhun umgi kõgõ parõmb… -
Pang bensiini ja tõnõ diislit
No om meil jo mitu aastaiga taast kriisist kõnõld. Üte kõrra oll’ taast jutust külh niipall’u kassu, et poodi saie enne jõulu pudrukraamist, jauhõst ja esiki viist vallalõ, aga elu läts’ vannamuudu edesi ja arvada, et vanas lännü pudrukraam tull’ mitmal ussõ puistada. Ega… -
Pääliina võrokõisil käve külän muusigamiis Otsa Aavo
Edimädsel joulukuu pääväl Tal’na Võro seldsi suurkogolõ minnen oll’ tunnõ, et vanajummal om võrokõnõ.… -
Loosi rahvas kuts jõulumaalõ
Vahtsõliina kihlkunnan Loosi mõisan inneskidsen poodiruumin käü inne jõulu kõva ettevalmistus. Loosi kandi selts om võtnu plaani kõrralda 21.… -
Priinime lugu: Kallus
Seol nimel om täämbädsen Eestin 69 kandjat. Taad panti mitman paigan ja võeti ka eestistämisel, a või usku, et Vahtsõliinast peri suguvõsa om kõgõ suurõmb. Vahtsõliinan panti seo nimi u 1820 Misso kandi tuuaolidsõn Laasi talun ja Saagri külän parhillatsõn Haanin. Haani Kallastõ külän panti Kallas,… -
Maahaina võim. Perämäne jago
Et ravivist maahainust api saia, seletä näide pruukmisõ viise.
Keedüs
Panõ kaussi rohohaina, vala kuum vesi pääle ja tambi peenikeses nigu pudõr. Rohoputro võit panda haigõ kotusõ pääle. Mähi kinni, nii et är ei sata. Näütüses jakkõ pääle või panda lämmind majoraaniputro ja paistusõlõ külmä… -
Märdikuu oll’ Võro latsiaian Sõlõkõnõ perimüst täüs
Märdikuu om rikas ummi tähtpäivi poolõst ja latsiaid om kõgõ olnu kotus, koh… -
Bergmanni Karille vehverkoogi
Urvastõ kandi käsitüümeistri Bergmanni Karille tege päämidselt rahvuslikku käsitüüd ja Vana-Võromaa rahvarõivit, kuda kangast ja juhendas käsitüütsõõri. A aig-aolt miildüs… -
Priinime lugu: Raag
Seod nimme kand Eestin 445 inemist. Nimme käändäs eri muudu – ammõtlikun stiilin tulõssi kõnõlda džuudotriinrist Raagi Ennost a võro muudu üteldäs Raa Enno. Või ka olla, et kongi Eesti kandin käändäs taad nimme Raag: Rao.
Nimmi pandmisõ aigu tekkü taa nimi Valguta mõisan Rannun, Sangastõ mõisan, Võru…
