Elo
-
Kunstnik Gulgi Albert sai juubõlis karmaniraamadu
Sõmmõrpalo kandist peri kunstnigul, Kursi kuulkunna ütel alostalal Gulgi Albertil sai 17. radokuul puulsada aastat… -
Priinime lugu. Kalev
Säänest perekunnanimme kand Eestin umbõs 200 inemist. Edimält om nimi pant õnnõ nelän kihlkunnan üle Eesti: Tartomaal Kodaveren, Läänemaal Martnan, Võromaal Kanepin ja Rõugõn. Kanepi kihlkunna Kaagvere mõisan om nimi annõt Raba talo peremehele Juhanilõ joba 1809. aastal. Kanepi kihlkunnan annõti perekunnanime Eestin kõgõ inne. Haanin… -
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Kõik rõiva veridse
Õdagunõ aig. Kiirabi tõiõ naistõrahva, kedä oll’ Ida-Virumaal näkko lastu. Puult näko nigu es olõki inämb.
Inne lõikusõlõ minekit oll’ vaia röntgenin pilt tetä. Ma hoitsõ sis umma kindaga kätt sidemega täl näo iin,… -
Koidula luulõpäiv Kreutzwaldi muusõumin
8. radokuul oll’ viies üleriigiline Koidula-nimelidse ettekandmiskonkursi eelvuur suurilõ. Võrol tull’ rahva ette 18 luulõtuisi lugõjat ja… -
Priinime lugu. Valtin
Säänest priinimme om pantu küländ veidü ja päämädselt Eesti keskjaon, a tõisi siän ka Harglõ ja Karula kihlkunnan. Parhilla om sääntse priinimega inemiisi umbõs saa ümbre.
Nii nigu naabrimaiõn, om ka mi priinimi tulnu edenimest Valentin, miä om lühembäs lännü ja saanu kujos Valtin. Kõgõ vanõmba… -
Puul päivä poodikassan tekk’ selges, mille poodin kõik kassa ei tüütä
Jõudsõ uma tüüotsmisõga puuti, et kassapidäjäs oppi. Lätsi hummogu ütte suurtõ söögipuuti proovipäivä tegemä.
Edimädse ostjaga läts’ nii, et hoitsõ toda söögipakki veidü kavvõmb kaamõra iin ja kassaarvuti leie mullõ noid pakkõ kats tükkü kirja. Saiõ… -
Uma keele pääväl opmah, laulmah ja tandsmah
Vilustõ kooli võro keele tsõõrilõ tull’ naabrikoolist Ruusalt külläkutsõ tulla 25. vahtsõaastakuul uma keele pääväle. Teimi… -
Maa- ja mõtsapoolõ Maiden
Misso kandi mõtsu seen eläs kunstioppaja ja hobikokk Paljaku Maiden. Kümne aasta iist tull’ Tarton sündünü ja üles kasunu ja… -
Puukäsitüü alalõhoitja Kihulane
Vanaperälidse puutüü meistri ja oppaja Kihulasõ Meelis võrdlõs hinnäst mälupulgaga. Tuu tähendäs, et tä om korjanu hindä sisse… -
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Miis, kiä peläs’ ütsindä olla
Üts üüsene lugu. Kiirabi tõi mehe, kinkal oll’ eloiso otsa saanu ja kiä oll’ hinnäst veidükese žiletiga randmõst nüsinü.
Sai sis är ummõldus. Säändse haigõ hingega inemise saadõtas psühhiaatrilõ pästmises. Vai tõisi… -
Midä silmän pitä talvõl kelgumäe ja suusaraa pääl
Suurõ pühä ja rassõ söömäao umma sälä takan ja nüüd tulõ pall΄odõl meist jako… -
Terävä sulõga pinisõbõr Annika
Paganamaa veere pääl Tagakolga külän eläs Antoni Annika, kiä kirotas juttõ ja luulõtuisi, käü Krabi külätiatriga näütlemän ja… -
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Puuk pudõlin
Vastavõtulõ tull’ noorõpuulnõ miis. Pandsõ penitsilliinipudõli, kon puuk sehen, lavva pääle. Ütel’, et võtsõ esi, tiidäki kost, puugi är.
Nõudsõ mi käest, et mi toda puuki põh’alikult uurissi. Kas um terve vai haigõ puuk.
Ku ma… -
Kuis tulla toimõ talvõstressiga, miä pümmel aol ligi hiil?
Käen um jälleki talv ummi tujokiidsi ilmuga ja vaihõl um tarõn nii hämmär,… -
Puutüümeistre Sibula Ärni
Misso küle all Pupli küläh Kirsi taloh eläs vanast rehetarõst ehitedüh elämiseh käsitüümeistre Ernst Sibul, kedä rahva siäh tiidäs Sibula Ärni nimega. Hää meistre kuulsus liigus suust suuhtõ ja palvõ timäst aoleheh kirota tull’ timä meistretöie ostjalt.
Juttu aimi tä väikuh tüükuah, mis om veerest veereni… -
Jõulujutt: Häste lõppõnu jõulutsukõlus
Sjoo lugu juhtu paar aastat tagasi jõulõ paiku. Pererahvas läts’ tutvidõ poolõ ja jäie tagasi tulõmisõga tsipa… -
Vabariigiga ütevana Meieri Arnold
1918. aastagal kuulutõdi vällä Eesti Vabariik. Sama aasta lõpun sündü Meieri Arnold. «Elopõlinõ jahimiis» om sõnapaar, miä poiskõsõst pääle… -
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Liiva õnnõtus
Olli üüvalvõn. Kõrraga juusksõ sisse miis ja ütel’, et tä tõi uma autoga Liiva kurvõn olnust õnnõtusõst mehe.
Lätsimi raami ja tüül olõva rahvaga vikasaanut autost vällä võtma. Mitte koskilt es olõ kinni võtta. Egält… -
Kõiki asjo saa kõnõlõmisõga kõrda aia
Ku ma lats olli, sis vanaimä lugi piiblit. Nigu ma mälehtä, oll’ sääl pääle kümne käsu viil… -
Käsitüümeistri Viksi Heli
Rõugõ kihlkunnan Viitinä lähkül Muduri külän eläs käsitüümeistri Viksi Heli, kiä tege peenükeist käsitüüd: tä kuda piili pääl ilosit käterätte.… -
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Suu- ja sõrataud
Oll’ aig, ku mi teie pääle panti suu- ja sõrataudi piätämises desinfitseeridü kasti.
Ütskõrd sõitsõ latsi spordikooli buss vasta säändse kasti viirt nii, et buss läts’ põllu pääle ümbre.
Kiirabi naksi sis meile noid vika… -
Henge lännü reis Lätimaad pite
Käve märdikuu tõõsõl nädälivaihtusõl Võro reisibürooga Lätin. Oll’ väega huvitav reis.
Kõgõpäält kävemi Gauja rahvuspargin Unguri mõisan (Ungurmuiža). Ku muido… -
Priitahtligu pritsimehe Oravil
Orava priitahtligu pritsimehe pidävä uma seldsi 90 aasta tegotsõmisjuubõlit. 26. märdikuul 1928 luudi Orava Vabatahtlik Tuletõrje Ühing. Üle viiekümne… -
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Kips
1981. aastal es olõ viil valmis kipse nigu prõlla. Sis teimi kõik kipssideme esi valmis. Raputimi marli pääle kipsipulbrit ja käänimi kokko. Pulbrit tull’ panda parasjago. Ku pulbrit sai veidü, sis jäie kips nõrgas ja…
