Elo
-
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Pini puri nõna lühembäs
Tuud um ammu tähele pantu, et pini ei kannahta viinahaisu. Läts’ miis sis uma pini mano pur’on pääga ja naas’ tedä vastakarva ilestämä. A pinile tuu es miildü. Karas’ õkvalt peremehele nõnna… -
Priinime lugu: Roots, Rootsi
6. piimäkuu pääväl om Roodsi rahvuspühä ja Roodsi lipu päiv. Priinimme Roots kand täämbädsen Eestin 645 inemist. Priinimmi pandmisõ dokumente perrä (1826 ja 1835) panti taa nimi 17 mõisan Liivimaal ja õnnõ katõn mõisan Eestimaa kubõrmangun. Kiräpildi olli kirivä: Rootz, Roths, Rooz jne. Koikkülä mõisan… -
Sulbi kohvik pidi sünnüpäivä
Minevä pühäpäävä pidi saakunna külälisega umma sünnüpäivä Sulbi kohvik Urvastõ kihlkunnan Pühäjõõ veeren. Küläliidsile pakuti torti ja üles astõ… -
Pokumaa tegemiisi täüs suvi
Timahava peetäs tunnõdu kunstnigu ja kiränigu Valtri Edgari 90. sünnüaastapäivä. Pokuraamatidõ autori vällä märgitül Pokumaal om tuul puhul mitmit vahtsit… -
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Puuga päähä
Tull’ uma autoga miis, kes oll’ mõtsan puuga päähä saanu. Uutsõ rahulikult järekõrran kah viil veidükese aigu.
Saiõ sis vastuvõtulõ ja kõnõl’, mis juhtu. Pannimi kompuutrihe minekis mehe pikäle, kuigi tä tahtsõ esi kõndi. Ja… -
Priinime lugu: Urbanik
Seo nimi panti õnnõ Urvastõ kihlkunna Vahtsõ-Antsla mõisan. Parhilla om nimel Eestin 119 kandjat. Nime sai Pundõ-Oti talust peri suguvõsa. Lihtsä om perrä aia, kuis 1752 om peremehes olnu Punde Ott, sõs poig Zimm, sõs Tsimmi poig Ott, sõs poig Ado ja sada aastat ildampa jäl… -
Pähni keskus luudusõhuviliidsilõ
Minevä puulpäiv peeti üle Eesti muusõumiüüd. Üts paik, miä tuu õdak küläliisi uutsõ, om RMK Pähni külästüskeskus. Kaimi… -
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Lahjõmbas tett Fairy
Kiäki oll’ anomamõsuvedeliku Fairy lahjõmbas tennü ja limmonaadipudõlihe pandnu.
Tahtsõmi juvva ja ütli tüükaaslasõlõ Valjalõ: kae, sääl pudõlin um limmonaat.
Tä maitsõ ja ütel’, et vast mahl, sääne kislenkaja. Võtsõ sis punnsuutävve ja süläs’… -
Priinime lugu: Kalgan
Säänest priinimme om täämbädse ao Eestin õnnõ 16 inemisel. Nimi olõ-i Eestin pantu, a siiä saanu Lätist. Ruhja kandi miis Ādams Galgan tull’ Lätist Eestimaalõ Koikküllä ja tõi üten ka nime, miä timä oll’ sääl saanu 1822. a paiku. Timä priinimme panti kirja ka kujul Galsons.… -
Keväjäkildakõisi luudusõst ja elost
Õdagu aian mullan mütäten seie minno ütsik kiholanõ. Ma kannahti tuu rõõmuga vällä ja es lüü tõist maahagi.… -
Nuur lõõdsamiis Konnula Herbert
Riidi, 3. lehekuu pääväl Villändin peetü suurõ üleriigilidse nuuri perimüsmuusikidõ võikimängmise võitsõ är 18aastanõ Urvastõ lõõdsamiis Konnula Herbert. Kokko… -
Priinime lugu: Margus, Markus
Täämbä om rahvakallendri perrä markusõpäiv. Markusõpäiv sai uma nime pühä Markusõ perrä, kiä kirot’ üte nelläst evangeeliumist – Markusõ evangeeliumi.
Markus om vanast Roomast peri edenimi ja tuu tähendäs ’sõajummal Marsilõ pühendet’. Nime variandi omma Margus, Margo, Mark, Marko, Marek jt, a ka Marx ja Merkel.… -
Mooste mõisa tege folgipido aigu ussõ vallalõ
3. ja 4. lehekuul tulõ Põlva vallan Moosten suur folgipido: eesti rahvamuusiga tüütlüisi festival Mooste Elohelü tähistäs 20. sünnüpäivä.
Riidi kullõmi Folgikuan ansamblit Fränder ja Puuluup, tandsimi üten Maatasa muusikidõga jala villi ja teemi üümatka Mooste järve viirde.
Et festival tähistäs juubõlit, om… -
Puigal peeti latsi näütemängopäivä
Suurõl neläpääväl sai Puigal nätä ja kuulda võrokeelist näütemängo. Umaette näütemängopäiv peeti latsiaia- ja koolilatsilõ. Nigu Puigal õks… -
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Filmikapp
Kaldtii veeren oll’ filmikapp. Sääl hoiti röntgenifilme ja sääl oll’ nagla otsan ka WC-võti.
Ütskõrd tulle traumapunkti kalamiis, kott kalloga üten. Oll’ iä pääl sadanu ja jalaluu är murdnu. Muidoki pidi tä haigõmajja jäämä.
Läts’ mõni päiv… -
Priinime lugu. Kevvai
Sääntse perekunnanimega inemiisi om Eestin täämbädsel aol 80–90 ümbre. Nimme om pantu õnnõ kolmõn kotussõn: Koorastõ mõisan Kanepin, Suurõ-Rõngu mõisan Rõngun ja 1921 Irboska vallan Setomaal.
Nii Võro- ku Setomaal panti nimi edimält kirja paigapäälitsen keelen. Joba 1809. aastagal sai Koorastõ mõisa Rausi talo peremiis hindäle… -
Peimi Peril kapstamaarjapäivä
25. urbõkuu pääväl oll’ kapstamaarjapäiv. Tuu um naisi pühä, midä jo ammust aost om peetü.
Naasõ tulliva hummogu varra üles, a mitte tuuperäst, et tüüle minnä. Hoobis naksiva hinnäst ilosas tegemä. Panniva parõmba rõiva sälgä. Kimmähe pidivä rõiva vai vähämbält pluusõ ja rätt olõma valgõt… -
Luumispundi Liiva-Ate kogo vunki
Minevä suvõ lõpust om Võrol Liiva uulitsal Kandlõ kõrval hoovimaja tõsõ kõrra pääl olnu elävät toimõndamist. Nüüd om ateljee-punt,… -
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Kusti talvõl
Egä talv, ku lätt külmäs, nakkas traumapunkti noid Kustisid tulõma. Muul aol ei panõ näid tähelegi. Päämine um iks külmämine. Kül umma käe ja inämbähe jala är külmänü. Rõivit um näil mitu kihti sälän,… -
Priinime lugu. Mälton
Seo nimi panti õnnõ Räpinä kihlkunnan Võukülän. Mäleto Paabu (u 1712–1796) perrätulõja sai seo nime nii kerigu- ku mõisakirju perrä.
Keriguraamatulõ on priinimmi pandja opõtaja Heller kirotanu näide talonime Mälleto Petri Ello (elo) ja tuu nime mano: «Seo om Stammhaus ’algkodo’ kõiki Mälleto nimeliidsi jaos.» Üte… -
Latsiga Valgõvinnemaal Grodnon
Meil tan perämädsel aol tükütäs hiidütämä, et Eesti liigus diktatuuririigi tsihin. Otsustimi naabrimehega perrä kaia, määne tuu elo üten… -
Priinime lugu. Peterson
Sääntse perekunnanime kandjit om täämbädse päävä Eestin üle 1300. Sagõhusõ poolõst om nimi 36. kotussõ pääl.
Taad perekunnanimme omma kandnu Eesti liinun (Villändin, Valgan, Narvan jm) inemise joba 1816. Ku priinimmi naati 1820. aastidõ paiku andma, anti taad nimme egän tuuaigsõn maakunnan peris mitmin mõisun. Kõgõ… -
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Kipõ ku kerävälk
Kiirabi tõiõ mehe, kes oll’ pur’on pääga maaha sadanu ja pää katski löönü. Avitimi tä lõikusõlavva pääle, kon tohtri naas’ tedä umblõma.
Äkki karas’ miis pistü ja tormas’ nigu kerävälk tohtrilõ kallalõ, tougas’… -
Ilm pendeldäs keväjä poolõ
Tei talv läbi veidü ilmamärkmid. Arvada võit, et tinavastasõst talvõst kõnõldas viil mitu aigu, ku tõnõ säänesama järgi ei…
