Elo
-
Puigal peeti latsi näütemängopäivä
Suurõl neläpääväl sai Puigal nätä ja kuulda võrokeelist näütemängo. Umaette näütemängopäiv peeti latsiaia- ja koolilatsilõ. Nigu Puigal õks… -
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Filmikapp
Kaldtii veeren oll’ filmikapp. Sääl hoiti röntgenifilme ja sääl oll’ nagla otsan ka WC-võti.
Ütskõrd tulle traumapunkti kalamiis, kott kalloga üten. Oll’ iä pääl sadanu ja jalaluu är murdnu. Muidoki pidi tä haigõmajja jäämä.
Läts’ mõni päiv… -
Priinime lugu. Kevvai
Sääntse perekunnanimega inemiisi om Eestin täämbädsel aol 80–90 ümbre. Nimme om pantu õnnõ kolmõn kotussõn: Koorastõ mõisan Kanepin, Suurõ-Rõngu mõisan Rõngun ja 1921 Irboska vallan Setomaal.
Nii Võro- ku Setomaal panti nimi edimält kirja paigapäälitsen keelen. Joba 1809. aastagal sai Koorastõ mõisa Rausi talo peremiis hindäle… -
Peimi Peril kapstamaarjapäivä
25. urbõkuu pääväl oll’ kapstamaarjapäiv. Tuu um naisi pühä, midä jo ammust aost om peetü.
Naasõ tulliva hummogu varra üles, a mitte tuuperäst, et tüüle minnä. Hoobis naksiva hinnäst ilosas tegemä. Panniva parõmba rõiva sälgä. Kimmähe pidivä rõiva vai vähämbält pluusõ ja rätt olõma valgõt… -
Luumispundi Liiva-Ate kogo vunki
Minevä suvõ lõpust om Võrol Liiva uulitsal Kandlõ kõrval hoovimaja tõsõ kõrra pääl olnu elävät toimõndamist. Nüüd om ateljee-punt,… -
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Kusti talvõl
Egä talv, ku lätt külmäs, nakkas traumapunkti noid Kustisid tulõma. Muul aol ei panõ näid tähelegi. Päämine um iks külmämine. Kül umma käe ja inämbähe jala är külmänü. Rõivit um näil mitu kihti sälän,… -
Priinime lugu. Mälton
Seo nimi panti õnnõ Räpinä kihlkunnan Võukülän. Mäleto Paabu (u 1712–1796) perrätulõja sai seo nime nii kerigu- ku mõisakirju perrä.
Keriguraamatulõ on priinimmi pandja opõtaja Heller kirotanu näide talonime Mälleto Petri Ello (elo) ja tuu nime mano: «Seo om Stammhaus ’algkodo’ kõiki Mälleto nimeliidsi jaos.» Üte… -
Latsiga Valgõvinnemaal Grodnon
Meil tan perämädsel aol tükütäs hiidütämä, et Eesti liigus diktatuuririigi tsihin. Otsustimi naabrimehega perrä kaia, määne tuu elo üten… -
Priinime lugu. Peterson
Sääntse perekunnanime kandjit om täämbädse päävä Eestin üle 1300. Sagõhusõ poolõst om nimi 36. kotussõ pääl.
Taad perekunnanimme omma kandnu Eesti liinun (Villändin, Valgan, Narvan jm) inemise joba 1816. Ku priinimmi naati 1820. aastidõ paiku andma, anti taad nimme egän tuuaigsõn maakunnan peris mitmin mõisun. Kõgõ… -
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Kipõ ku kerävälk
Kiirabi tõiõ mehe, kes oll’ pur’on pääga maaha sadanu ja pää katski löönü. Avitimi tä lõikusõlavva pääle, kon tohtri naas’ tedä umblõma.
Äkki karas’ miis pistü ja tormas’ nigu kerävälk tohtrilõ kallalõ, tougas’… -
Ilm pendeldäs keväjä poolõ
Tei talv läbi veidü ilmamärkmid. Arvada võit, et tinavastasõst talvõst kõnõldas viil mitu aigu, ku tõnõ säänesama järgi ei… -
Kunstnik Gulgi Albert sai juubõlis karmaniraamadu
Sõmmõrpalo kandist peri kunstnigul, Kursi kuulkunna ütel alostalal Gulgi Albertil sai 17. radokuul puulsada aastat… -
Priinime lugu. Kalev
Säänest perekunnanimme kand Eestin umbõs 200 inemist. Edimält om nimi pant õnnõ nelän kihlkunnan üle Eesti: Tartomaal Kodaveren, Läänemaal Martnan, Võromaal Kanepin ja Rõugõn. Kanepi kihlkunna Kaagvere mõisan om nimi annõt Raba talo peremehele Juhanilõ joba 1809. aastal. Kanepi kihlkunnan annõti perekunnanime Eestin kõgõ inne. Haanin… -
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Kõik rõiva veridse
Õdagunõ aig. Kiirabi tõiõ naistõrahva, kedä oll’ Ida-Virumaal näkko lastu. Puult näko nigu es olõki inämb.
Inne lõikusõlõ minekit oll’ vaia röntgenin pilt tetä. Ma hoitsõ sis umma kindaga kätt sidemega täl näo iin,… -
Koidula luulõpäiv Kreutzwaldi muusõumin
8. radokuul oll’ viies üleriigiline Koidula-nimelidse ettekandmiskonkursi eelvuur suurilõ. Võrol tull’ rahva ette 18 luulõtuisi lugõjat ja… -
Priinime lugu. Valtin
Säänest priinimme om pantu küländ veidü ja päämädselt Eesti keskjaon, a tõisi siän ka Harglõ ja Karula kihlkunnan. Parhilla om sääntse priinimega inemiisi umbõs saa ümbre.
Nii nigu naabrimaiõn, om ka mi priinimi tulnu edenimest Valentin, miä om lühembäs lännü ja saanu kujos Valtin. Kõgõ vanõmba… -
Puul päivä poodikassan tekk’ selges, mille poodin kõik kassa ei tüütä
Jõudsõ uma tüüotsmisõga puuti, et kassapidäjäs oppi. Lätsi hummogu ütte suurtõ söögipuuti proovipäivä tegemä.
Edimädse ostjaga läts’ nii, et hoitsõ toda söögipakki veidü kavvõmb kaamõra iin ja kassaarvuti leie mullõ noid pakkõ kats tükkü kirja. Saiõ… -
Uma keele pääväl opmah, laulmah ja tandsmah
Vilustõ kooli võro keele tsõõrilõ tull’ naabrikoolist Ruusalt külläkutsõ tulla 25. vahtsõaastakuul uma keele pääväle. Teimi… -
Maa- ja mõtsapoolõ Maiden
Misso kandi mõtsu seen eläs kunstioppaja ja hobikokk Paljaku Maiden. Kümne aasta iist tull’ Tarton sündünü ja üles kasunu ja… -
Puukäsitüü alalõhoitja Kihulane
Vanaperälidse puutüü meistri ja oppaja Kihulasõ Meelis võrdlõs hinnäst mälupulgaga. Tuu tähendäs, et tä om korjanu hindä sisse… -
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Miis, kiä peläs’ ütsindä olla
Üts üüsene lugu. Kiirabi tõi mehe, kinkal oll’ eloiso otsa saanu ja kiä oll’ hinnäst veidükese žiletiga randmõst nüsinü.
Sai sis är ummõldus. Säändse haigõ hingega inemise saadõtas psühhiaatrilõ pästmises. Vai tõisi… -
Midä silmän pitä talvõl kelgumäe ja suusaraa pääl
Suurõ pühä ja rassõ söömäao umma sälä takan ja nüüd tulõ pall΄odõl meist jako… -
Terävä sulõga pinisõbõr Annika
Paganamaa veere pääl Tagakolga külän eläs Antoni Annika, kiä kirotas juttõ ja luulõtuisi, käü Krabi külätiatriga näütlemän ja… -
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Puuk pudõlin
Vastavõtulõ tull’ noorõpuulnõ miis. Pandsõ penitsilliinipudõli, kon puuk sehen, lavva pääle. Ütel’, et võtsõ esi, tiidäki kost, puugi är.
Nõudsõ mi käest, et mi toda puuki põh’alikult uurissi. Kas um terve vai haigõ puuk.
Ku ma…