Märgotus
-
Suurõ lustiga allamäke
Meil om koolin, kaemalda riigikõrralõ, kõik aig opatu, et inemine om arõnõnu ahvist vai vähämbält ütitsest esivanõmbast ahviga. Ainukõnõ hädä, et tuu esivanõmba lõualuud ja seerekonte ei olõ (viil) üles lövvetü. Järeldüs: tulõ parembalõ otsi. Ja otsitas kah. A otsmise man trehväs näppu säändsiid konte, mis… -
Mis värvi um armastus?
Kuuli raadiost toda vanna laulu «Mis värvi on armastus?», kon um värsirida: su aknad maaliksin kohe just seda värvi ma. . . . Minno jäi nuu ria vaivama. Naksi mõtlõma, mis värvi sis armastus piässi olõma, et kiäki toda ei tiiä.
Aknidõ kotsilõ saat viil midä mõtõlda. Et näütüses vinläidsi… -
Hää tego
Arvada või, et egä inemine om uman hengen hää ja unistas tuust, et maailm olõs sõbraligumb, naaratavamb, heldemb ja helgemb. Üteldäs, et ku tahat maailma muuta, nakka esihindäst pääle.
Kuis sis tetä seod ilma parõmbas paigas? Olõ märgotanu, et avitanu tuust, ku egä inemine tennü päävän vai esiki nädälin… -
Sõbrapäiv täämbä ja egä päiv
Sõbrapäiv võinu olla egä päiv.
Märgutami, kuis olla toes tutvilõ, kiä ütsindä jäänü.
Päiv käü jo peris korgõst ja ku… -
Kõik bambusõ pääle!
Pandakaru ollõv välläkuulmise piiri pääl. Inemise näid hoitva ja süütvä, aga mõtsikun luudusõn jääs näile süüki veitüs. Muidu küländki üterahvastõt Hiinan om näile määnegi maalapikõnõ eräldet, aga tuud om suurõlõ eläjäle veidü. Imelik külh, et suurõn Aasian, kon tühjä maad küländ, kõlbas hiidpandalõ õnnõ määnegi lapikõnõ.… -
Valsi Aile: hää seltskund ja armsa latsõ härgütäse priitahtlikku tüüd
Kodotütre tähisti 19. vahtsõaastakuu pääväl Räpinäl pidolidsõlt umma aastapäivä. Kaitsõliidu… -
Üts tsill’okõnõ puukõnõ
Inemise kalõstusõ iks inämb, ku nä luudusõst
ja maaköüdüssest kavvõmbal omma
Kasvi üles Kohtla-Järve tüüstüs-maastigõ vaihõl, kon päiv kõgõ tuhamäki taadõ… -
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret… -
Kas tinavaasta parembadõ?
Minevä kuu kõlist’ mullõ üts tragi naistõrahvas, eluaignõ koolioppaja, aastõid üle katsõkümne. Taal oll’ ildaaigu ummi konagiitsi tüükaaslaisiga joulupidu ollu. «Peris häste läts’. A kolm kõrda pedi ma tuu istmise aigu juttu muijalõ käändmä, ku rahvas poliitikast kõnõlama naksi ja vihatsõs minema tükke. Veidü ärä… -
Usk ja terve mõistus
Nüüd, kon jõuluaig läbi, om paras aig kõnõlda kristlusõst ja jõulõst kõrvaltkaeja mättä otsast. Ma loe hinnäst mittekristlasõs. Kuigi usu, et Jeesus Kristus oll’ üts väkev pühämiis, arva siski, et säändsiid mehi oll’ õigõ mitmõn usun õigõ pall’u ja om arvada nüüdki. Ainult et nüüdsel aol… -
Kultuurkapitali preemiä saaja
Midä kõnõli kõgõ korgõmbidõ preemjide saaja päält avvohinna kättesaamist?
Elotüüpreemiä saanu
Kudu Ilmar:
«Suur üllätüs oll’. Jäi mõtlõma, kas ma sis olõ midägi niipall’o hääd tennü vai. . . .
Aastit om kül lännü, naksi pääle joba kooliaol, tehnikumin tegi näütemängu. Sis lätsi kultuurimajja, sis panti kultuuriosakunda tüüle ja sis… -
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret… -
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret… -
Söögimurõ ja -murõtus
Ega sügüse tulõ mul tahtmine silmu süvvä. Tartu turuhuunõst om tuud aig-aolt võimalik osta, kui om õigõ huuaig. Lätsi minevä aasta oktoobrin asja uurma. Mu iin saisõ järekõrran üts kõhna mutikõnõ. Tahtmalda näet är, midä ja kui pall’u su iin ostõtas. Mutikõnõ ostsõ 25 sendi… -
Joulu nakkasõ aigsõst tulõma
«Jonkadi-jonkadi, joulu tulõva, vorstikambrõ võti kadunu!» Säänest salmi tiidse jo mu vanaimä, a rohkõmb sõnnu es tulõ taal kah umal aol naid mullõ lukõn miilde. Arvada, et ta laul vääga vana om, õks tublistõ enämb ku sada aastat. Tuul aol nakas’ suuris pühis säädmine… -
Mi kandi kiränigupalga saaja
Tulõvast aastast om riigi kiränigupalga saajidõ hulgan ka kats mikandi korgõn luumisõvormin kiränikku. 22. märdikuul otsust’ kiränigõ liidu puult kokko… -
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret… -
Muusikast ja lihast kõrdapite
Ma olõ üldidselt peris suurõ süämega inemine, aga viimätsel aol tüküs süä ruttu täüs minemä. Tõnõkõrd peris tühä asja pääle.
Näütüses muusikameeste pääle. Raadiost tulõ vahel saatiid, kon kuulõt tõtõstõ hääd muusikat, aga sis nakkas saatõjuht kõnõlõma ja putras umbõs kolm-neli kõrda kauõmb, kui muusika… -
Ruttu vorstijärjekõrda!
Olõ pensionär ja aigu küländ. Nii autusõidus ku perrämõtlõmises. Määnegi tiidläse-pisiläne om kunagi sisse pugõnu, nii et tüki egal puul katsiid tegemä.
Suvõl katsõti Võru-Tartu tii pääl. Sääl om suurõlt jaolt 90-märk iin, ma sõidi sis 90 ja 100 vahepääl, et nätä, mis sünnüs.
Sündü tuu,… -
Tsirgu ja eläje hoitva inemise ligi
Kõnõldagu no pääle, et mõtsa ei võeta põra iiba pall’u maha, taa kasus maru kipõlt asõmõlõ ja tõist-kolmadõt muudu, peris õigõ naa asja õks egäl puul ei olõ. Egä petäi vai kuus ei olõ siski paiuvõsa, mea paari aastaga niisama suurõs kasus nigu… -
HäniläneHäniläne: inemine ei suta umma lühkeist ello mudsukalõ täütä
Kiränik Häniläne om valmis saanu vahtsõ raamadu. Uma Leht uur, minkast vahtsõst… -
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret… -
Rivin hääs inemises?
Ildaaigu ai ütel jaol rahvast hinge täüs uudis, et säädüse järgi saava no külärahva kokkusaamisi iistvedäjä, mõnõ kõigilõ vajaliku asja jaos projekte kirutaja, talguidõ kõrraldaja ja tõsõ sääntse «külähullu», kiä umma vapa aigu kulutasõ, tuust «tõmblõmisest» kasu, selle et tulusaaja tulõ üles anda ka MTÜst ja… -
Tomsoni PilleTomsoni Pille: parlatsist erämõtsust suur osa omma olnu inneskidse sõõrumaa
Ildaaigu kaits’ Tomsoni Pille Eesti Maaülikoolin doktoritüü, mink eestikeeline päälkiri…
