Perämine külg

  • Tossu Tilda pajatus. Suvitaja opsõ eesti kiilt

    Tossu Tilda pajatus. Suvitaja opsõ eesti kiilt

    Seo lugu juhtu Vinne aol. Kasaritsan üten talun käve suvitaman Leningradi inemise. Esä Mihhail (Miša), imä…
  • Parm tsuskas: jõhkatami keedetüt munna

    Parm tsuskas: jõhkatami keedetüt munna

     
    Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
    Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
  • Muda Mari pajatus

    Rohilidsõ jõulu
     
    Ma kuuli raadiost, et ku häste lätt, sõs om jõulupühhi aigu moro pääl vähämbält valgõ iäkard, ku ka lummõ ei olõ sadanu. A mille või ei jõulu rohilidsõ olla? Tuu om jo väega rahustaja värv, miä näütäs luutust, rahhu, kimmüst ja ello. Mis tuust, et nii…
  • Tossu Tilda pajatus

    Raudtiijaama puhvõt
     
    Ku ma lats olli, ellimi Võro raudtiijaama lähkül. Jaaman oll’ puhvõt, kon sai küländ odava raha iist süvvä. Edimält oll’ puhvõt õnnõ raudtiijaama tüütäjile ja vast reisjile kah, a peränpoolõ saiva kõik säält osta.
    Edimält tüüti puhvõtin õnnõ vinne naasõ, a perän läts’ asi nii, et vinläse…
  • Lühkü oppus, kuis latsõn pindride vaihõl ello jäiä

    Lühkü oppus, kuis latsõn pindride vaihõl ello jäiä

    Uma Lehe 2025. aastaga jututalossõ hindajidõ kogo lemmikjutt
     
    Olõ üles kasunu vanaesä ja vanaimäga tsill’okõsõn…
  • Parm tsuskas: üleskitmine

    Parm tsuskas: üleskitmine

     
    Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
    Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
  • Muda Mari pajatus

    Vastusõlda küsümüse
     
    Ma kuuli raadiost, et soejaht om lõpus pääle naanu. A olõ-i viil kimmäs, et tuud jahilupa jälki ümbre ei pöördä. Talopidäjä, jahimehe, tiidläse ja luudusõkaitsja omma nigu luik, haug ja vähk. Egälütel om uma tarkus ja kõikil om õigus. A soe tapva kar’amaal eläjit toolõ kaemalda,…
  • Tossu Tilda pajatus

    Nuurt näütlejät es taheta kuuli vasta võtta
     
    Umal aol käve kuulõ sisseastmiseksämil egäsugudsõ kontrolli, et olla kimmäs: kuuli saava iks poliitilidsõlt õigõlõ mõtlõja noorõ. Esieränis kõva kontroll oll’ muusigaülikooli vastavõtul, kon lavakunstiosakunda oll’ suur murdminõ. Sinnä tull’ sisse astma egäsugumaidsi karvatsit ja sulõliidsi.
    Oll’ nuuri näütlejide kuuli vastavõtmisõ aig.…
  • Tsundsu vanamehe õdagusüük

    «Hõeh!»
    «Mis om?»
    «Kohes nuu ruustlikäki saiva, mia sa iilä õdagu teiet?»
    «Veie aida manu! Mia tuust?»
    «Tuu tagasi, kanõbikäki isu tüküs pääle!»
    «Vällän om joba pümme, ma ei näe tiid.»
    «Tii om tutva, mine õks!»
    «Olgu no sis, saa mintüs,» lepüs Miili vanamehe nõudmisõga ja hiit suurräti olgõ pääle.
    Aida mant lätt…
  • Vikurvändä vändä

    Vikurvändä vändä

    Vikurvändäs oppi ei saa, sünnütäs esierälidse geeniga. Vigurimehe omma veidü laisavõitu anniga inemise, näil tulõva viguri esihindäst ja latsõpõlvõst korgõ iäni.…
  • Parm tsuskas: homo sapiens

    Parm tsuskas: homo sapiens

     
    Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
    Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
  • Muda Mari pajatus

    Puhkus poliitikast
     
    Ma kuuli raadiost, et Võromaal sai volikogodõhe naisi kolm kõrda veidemb ku miihi. Kuiki naisi valiminõ om kasulinõ, naasõ omma kõrdo targõmba ja as’alikumba ku mehe. Roodsimaal tett uurminõ näütäs, et ku naisi valitas inämb, sõs jääse vällä väikumba haridusõga ja veidemb ettevõtligu mehe. Tuu om…
  • Tossu Tilda pajatus

    Kipõ välläkutsminõ
     
    Seo lugu kõnõlõs kuulsast aokiränikust Urbaniku Leidast. Ku Antslan Võro lehe toimõndus kinni panti, pidi aokiränigu Võrolõ tüüle tulõma. Egäüts pidi esi hindäle elämise löüdmä, säändse, kon telefon seen, et toimõndusõst saanu aokiränikku kipõstõ tüüle kutsu.
    Leida löüdse kortõri Roosisaarõl. Suvitsõl hummogul nõssi tä varra üles ja…
  • Esimuudu mardik

    Esimuudu mardik

    Minevä aasta kuum suvi tõie mi mail vällä egasugutsit väha nättüid satikit. Üts näist om muskussikk (Aromia moschata).
    Muskussikk om illos suur…
  • Ku esi tragi, sis hättä ei jää!

    Ku esi tragi, sis hättä ei jää!

    Mul oll’ konagi tutva naanõ, kinka üten koorin laulman kävemi. Taa oll’ nii kimmäs inemine, et ku taaga…
  • Parm tsuskas: märdisant

    Parm tsuskas: märdisant

     
    Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
    Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
  • Muda Mari pajatus

    Võro keeleh om väke
     
    Ma kuuli raadiost, et võrõ kiil om joba nimmat maailma kiili sekkä. Tuud teno inemiisile, kiä es anna perrä ja nõvvi umma.
    Võro keeleh om väke, a vägi om ka noidõ inemiisi siih, kiä uskva, et uma kiil avitas paigapäälist hindätiidmist hoita. Selle olõ-i imehtä,…
  • Tossu Tilda pajatus

    Ärtsurgit oktoobripühä
     
    Päält sõta oll’ aig, ku märdikuu alostusõn pidi tähüstämä suurõ sotsialistligu oktoobrirevolutsiooni aastapäivä, midä kutsuti oktoobripühäs. Üten maakotussõn peeti aktus är ja arvati, et tuuga omgi tähtsä päiv tähüstet. A noorõ es lepü tuuga, nimä tahtsõ tandsi kah.
    Kipõstõ kõrraldõdi pillimiis ja minti ütte küläküünü tandsupidolõ. Akordionimängjä…
  • Kammitsõidõn kikas

    «Kurgi -ja porknapindre kõik segi lahudu, kapstaloomakõsõ üles kistu, herneteräkese, miä ääsä õdagu mulla sisse sai tsusatus, omma timä, kuradi kikka puult üles korjadu. . . .»
    Pernaanõ hõõrd põllõ all rusikid. «Võtkõga medägi ette ta kikkaga, taa künd varsti terve aiamaa üles!»
    Peremiis vahis ringi, silmäs sis sanna otsa pääl…
  • Lähä tõistõ liivakasti mängmä!

    Lähä tõistõ liivakasti mängmä!

    Tüüti sohvri ja kuurma pääle- ja maahapandjana. Olli joba paar päivä tüül jovvõdu ja kehvä olõmisõgõ, ku otsusti…
  • AI, määne pilt

    AI, määne pilt

    Valimisõ omma sälä takan ja volikogost vällä jäänü kandidaadi juuskva egä rojo umma kodo! Seokõrd om nal’apilt joonistõt kunstmudsu AI abiga.
  • Muda Mari pajatus

    Aig talvõ tulõkis
     
    Ku ma lats olli, olli meil sügüse karohkavõtmisõ talgu. Talgilõ tull’ tsipa kavvõmbast üts esimuudu Manni kah uma tütre Maiega. Maie oll’ Ma kuuli raadiost, et seo nädälivaihõ käänämi kellä jälki üte tunni jao taadõpoolõ. Tuud piät tegemä külh vanõmba inemise. Nuuril inämb säändsit tseieritega…
UMA Leht