Perämine külg
-
Raha vägi
Rahal om õks väega suur vägi. Ku rahakotiravva vallalõ lüüt, sõs kõik paranõs. Nii om olnu vanastõ ja om parhilla kah.
Kolhoosiaol habõ kolhoos kõik nurmõ hindäle tarvita. Mi perrele anti hainamaas üts suuniidükene, koh perve pääl õnnõ kasvi hain, a ümbretsõõri väega kehvä.
Esä imäga kopsõ käsivikatiga kõik… -
Kimmäs kotus
Ütel talvitsõl vehvermentsitii õdangul kõnõli mu hüä tutva abielopaar, miä näil 30 aasta iist juhto. Abielo om jo tiidä värk, nigu roosipuhmõ vaihõl… -
Tossu Tilda pajatusõ
Uhkõ suusasõit
Koolipoiss üten Võromaa alõvikun sõit’ suusõga kodomaja mano. Suusk juussõ kipõlt.
Parajalõ tull’ timä kodomajast vällä kooli direktri, kes käve poisi imä käest piimä tooman. Kokkopõrkaminõ oll’ sääne, et poiss pikäle maan, direktri kõgõ piimäkarraga säälsaman pikäle ja piim lumõn.
Direktri nuumsõ koolipoissi nigu esä ja… -
Kursusõvanõmba porkvell
Seo lugu juhtu pall’u aastid tagasi Tarto liinan EPA tudõngidõga.
Kursusõvanõmb Tsäri (nii mi Harryt) kutsimi) käve pääle koolipäivä üteh kursavele Hurdaga stipi peräh. 35 ruublit võeti hindäle, tõisi raha panti Tsäri porkvelli, mis oll’ kulunu sändses armõtus, et toda ei olõs sant kah üles… -
Ravitsõja man
1991. aastaku jaanuarin loiõ Setomaal poodi saina päält, et kultuurimajja tulõ Ukraina ekstrasenss Prohodko Vitjä. Nakkas inemiisi terves tegema, viinast ja suitsust är… -
Tossu Tilda pajatusõ
Tüngäkõnõ
Vahtsõ aasta algusõn hoiat’ raadio tüngäkõnnõ saamisõ iist. A kuis sa tiiät, et tuu om tüngäkõnõ?
1960. aastidõ lõpun oll’ illos suurõ lumõga talv. Mu tüülavva pääl kõlisi telehvon. Tõõsõl puul kaivati, et Obinitsa puuti ei olõ kolm päiva leibä tuudu. Et tulku aokirändus kipõlt appi!
Valisi kooperatiivist… -
Piimäautugi ei peä kinni!
Oll’ tävven ilun suvõpäiv. Käve Võrun hambatohtri man ja mul kaksati hammas vällä. Mul oll’ väega sant olõminõ, kopõrdõ kuigi bussijaama ja sai õkva bussi pääle.
Buss oll’ joba Puusepä piätüsest müüdä sõitnu, ku trügisi ettepoolõ ja palssi piimäpuki piätüst. Bussijuht kärät’: «Mis asja? Piimäautugi… -
Ornung
Mu esä käve tõsõ ilmasõa rassõ tii läbi Saksa poolõ pääl. Või-olla tuust aost oll’gi peri timä kõva kodokõrd. Esä «firmasõna» olliva ornung ni akkuraat (tuu tähendäs täpsehe kõrrah). Kõik as’a pidivä saisma uma kotussõ pääl.
Ku üle tarõ mürisi kõva donnerwetter, sis joba tiidse, et miä om vildakilõ,… -
Ku ei olõ surmatõbi…
. . . .sõs saat iks viinast api – nii ütlivä vanõmba inemise, ku ma viil lats olli.
Kangõba kraamiga raviti kõtuvallu ja palavikku,… -
-
Tossu Tilda pajatusõ
Kotus vahtsõ ordõni jaos
Läbi saanu aasta lõpun kõnõldi jäl üle pikä ao Breþnevist, kiä olõs 110aastadsõs saanu. Tuu umaaignõ riigimiis eläs anõkduutõ kaudu täämbädseni rahva mälun. Elo esi teküt’ noid anõkduutõ mano.
Lugu juhtu 1976. aastal, ku dorogoi Leonid Iljitš 70. sünnüpäivä pidi. Ku ausa olla, sis… -
Lunt eederi vasta
Seo lugu oll’ vana raha aigu. Eeder ja hansa olliva sis väegä tähtsä roho. Eederit juudi egäsugutsidõ haiguisi vasta – eeder pidi… -
Tossu Tilda pajatusõ
Jõulumälehtüs 1948. aastast
Ellimi sis Võrosuul uman majan. Esä ja üüriline Dimitri istsõ kaalakuti lavva takan, hansapitsi nõna all, ni lauliva suurõ rõõmuga mõtsan kasunust kuusõkõsõst.
Lauliva kumbki uman keelen. Dimitri oll’ sõan olnu, Berliiningi sõdinu, ja tä pluusõ pääl rõnnan kõlisi ordõni. Ma vehkse näile takti lüvvä.… -
Adra käigukast
Süküskünni aig 1980. aastil Karula kihlkunnan Haabsaarõ tüükua man.
Lindimehe Veiermanni Tõnu ja vana Paring tohkitsi hummogu ummi massinidõ man, mõlõmbil pää hirmus haigõ.
Astsõ sis osakunnajuhataja näide mano ja küsse: «Mis ti, mehe, mol’otadi, et põllu pääle ei lähä? Tiiäti jo esiki, et meil künniplaan kõrbõs!»
Vana… -
Tüüpäiv, miä lää ei meelest
Mu imä oll’ hulga aastit tagasi Võrol Raadio Ringin tüül. Tä oll’ sääl pääväuudissidõ toimõndaja. Egä päiv olli kell viis õdagu ka võrokeelidse uudissõ.
28.09.2000 oll’ kõgõ tähtsämb pääväuudis tuu, et Noolõ Erki võitsõ Sydney olümpiämängõl kümnevõistlusõn kuldmedäli. Imä lugi tuud uudist võro keelen… -
Väsünü appitulõja
Uma Lehe 2016. aasta suurõ jutuvõistlusõ võidujutt!
Niitse Puusepä külän maamaja man ristikhaina, ku aia taadõ ilmu tutva miis, vikat sälän.
Miis… -
Tossu Tilda pajatusõ
Kitsõtallõ ja matõmaatiga
Umaaigsõ Kolepi kooli matõmaatigaoppaja Tedre Linda pidi kitsi. Oppajat kutsuti Kitsetädis.
Kõrd talvõl, ku ilmajaam lubasi väega külmä üüd, pallõl’ Kitsetädi kooli direktri käest lupa kitsõtallõ üüses koolimajja lämmäle laskõ.
Hummogu sai selges, et eläjä olli eelmidsel pääväl tettü matõmaatiga kontrolltüü nahka pistnü. Ku oppaja… -
Äpärdünü ehalkäük
1967. aasta talvõl oll’ lummõ peris pall’u. Mu kodu oll’ külä lõpun. Inne toda oll’ puukuur, jupikõnõ aiamaad ja sõs tõnõ maja, kon eläsi mu peigmiis Elmar. Päivä tüü man tä ütel’, et tulõ õdagu mullõ küllä.
Uutsõ ja uutsõ, kell läts’ joba pall’us. Lõpus koput’ mullõ… -
Latsõ suu ei petä
Mi perrele anti inne sõta Eesti aigo Räpinä vabadussamba platsi kõrrahhoitminõ. Tuu iist sai säält niitä haina lehmäle.
Päält sõta tull’ Venne aig. Sammas laste õhko. Heitämine oll’ suur ja plats oll’ kivimüräkit täüs. Esä nägi, et sammas jäi pia tervest, aga kohe peräst kattõ, es tiiä… -
Tütrik kesk massinavärki
32 aastakka tagasi nakas’ mu koolitii Tsirguliina keskkoolin lõpulõ saama. Lõpõtusõs pidi tulõma viil umblõmisõ oppus. Mullõ oll’ tuu hirmsalõ… -
Tossu Tilda pajatusõ
Poliitikist võro keelen
Võro keele nätäl trehväs’ ütte Eesti valitsusõ sadamisõga. Raadion aroti saatõjuhi vana valitsusõ maahavõtmist ja vahtsõ võimulõsaamist.
«Rõivas pruugiti är ja visati minemä,» arot’ üts saatõjuht. «Rõivas – tuu om puhas võrokiilne nimi jo. A kuis om võro keeli ärpruugitu rõivas – tuu om jo… -
Kuis ma vanaimäle latsõsaamisõ asjun oppust anni
Seo ilma aigu ei olõ latsõsaamisõ ümbre inämb määnestki salgust. Latsõuutõl naasõ kõnd’va lämmä ilmaga ringi, suur kõtt iin puhtani pall’as, ja näide olõmanolõva väiku poja-tütre tiidvä väega häste, et imäl kasus kõtun tita ja esä um tuu tita sinnä… -
Imeruuhv
Tuu juhtu Orava vallah Kõliküläh. Üts naabrikülä miis sai hindäle mino uno Karla naabrimehe Kõlli Jaani elämise. Kõlli Jaan oll’ kiudutõdu Tsiberihe, kõgõ perega,… -
Tossu Tilda pajatusõ
Om ilman sulikit!
Ütel kinäl pääväl tull’ aolehetoimõndustõ nuur miis ja pand’ aokiränigu ette lavva pääle viinapudõli.
Naisaokiränik hiitü är. Säänest asja es olõ timä pikä tüüao seen viil olnu, et tälle kesk valgõt päivä viina pakutas!
A mehe jutust tull’ vällä midägi muud. Tollõ noorõ mehe…
