Perämine külg

  • Ummamuudu sõprus

    Ku tõisil rohetas elämise ümbre pöetü muru ja puu omma madala vai sootus maaha võetu, sis mul om sääne tõistmuudu ümbrekund. Niidämi haina suvõ pääle üts kõrd, talvõs lambilõ. A ümbertsõõri mürisese trimmeri ja murutraktori.
    Siiä tulõva siili ja vägüsi tükvä kasse söögi mano. Ussõl om mulk, kost…
  • «Põllukahjuri» saatus

    «Põllukahjuri» saatus

    Veli om maad harinu ja põllu­majandusõgõ tegelenü joba Vinne aost pääle. Vinne aigu kasvat’ kapstid ja käve noid Lenin­gradi turu pääl…
  • Parm tsuskas: kurõpesä

    Parm tsuskas: kurõpesä

     
    Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
    Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
  • Maolda nali

    Inglüse keele eksäm
     
    Koolilõpõtaja tull’ eksämiruumist vällä. Ussõ takan uutja naksi küsümä:
    «Midä su käest küsti?»
    «Kost ma tiiä, nä küssevä inglüse keelen.»
  • Muda Mari pajatus

    Piimäkuu alost’
     
    Ma kuuli raadiost, et pall’odõ inemiisi tervüs om pia är pästetü. Söögikraam om lännü kallis ja lätt viil kallimbas. A tuu tähen­däs, et naatas veidemb ostma ja veidemb süümä.
    Ku üts viiendik mi siäst omma rasva lännü, sõs noidõ jaos om hindu üles minek päsemine. Ku…
  • Tossu Tilda pajatus

    Tõupull
     
    Ku varrampa tõi maal postimiis pensioni kodo, sis mõnõ ao iist tekk’ riik tuu kõrra ümbre. Pensionni naas’ kodo tuuma turvafirma.
    Nii oll’gi memmekesel üts­päiv ussõ takan illos pikk nuurmiis. Memmekene es jõvva är imehtä: «Ti olõti nii illos, nigu eestiaignõ näütüse tõupull, kedä laada pääl raha iist…
  • Lonkva vanaimä

    Ütel suvitsõl pääväl mõtõl’ mino vanaimä, kinkal om kõndminõ rassõ, minnä küllä umalõ pojalõ ja timä perele. Ku tä jõudsõ poja aia taadõ, jäi säälsaman kiirabi­auto saisma. Massinast tulliva vällä tüütäjä ja vanaimä küsse näide käest, kas timä saanu näid kuigi avita. Vast ei lövvä õigõt kotust…
  • Kur’a mehilädse

    Kur’a mehilädse

    Oll’ 1960. aastaga suvi ja ma, poiskõnõ, Umatsõ taloh Preeksa järve lähküh tsõdsõ puul kar’ah. Esi olõ Mehka­maa miis, sündünü nelä­latsõlidsõh perreh.…
  • Parm tsuskas: küdseliha retsept

    Parm tsuskas: küdseliha retsept

     
    Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
    Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
  • Muda Mari pajatus

    Halva unõnäo
     
    Ma kuuli raadiost, et maakerä omgi naanu taasperi käümä. Pall’o riigi omma käändnü uma elo tõistpite. Ameeriga lätt viiskümend aastat tagasi ja taht är keeldä naisi õigusõ esi otsusta, kas või aborti tetä. Türkmenistani naasõ või-i inämb määnestki kunstlikku vidinät külge panda, ei küüdsi, ei tisse…
  • Tossu Tilda pajatus

    Naaru täüs sõda
     
    Elli Läänemaal talomiis, kiä oll’ tunnõt esierälidse ihnusõ poolõst. Külä laulumeistri oll’ tä esiki laulu sisse pandnu: süü suppi sussikundsaga ja lõikas leibä nööriga.
    Ei olõ halva ilma hääldä. Tuu peremiis oll’ väega tüühimolinõ ja nõudsõ tüüd kõigilt, kiä talon olliva. Peremehele es miildü, et poisi…
  • Vii minnu kodu!

    Vii minnu kodu!

    Seo lugu juhtu veidü inne Euruupa raha tulõkit, sõs ku krooni viil karmanin krõbisi. Ma ei nakka õigit nimmi siiä kirotama, kül…
  • Kokkokõnõlus rebäsega

    Kokkokõnõlus rebäsega

    Seo jutt kõnõlõs tuust, kuis mõtsaeläjidega om võimalik kokko leppü. Kõigil eläjil ja egäl aktiivsõ elovaimuga hingelidsel (ma mõtlõ noid, kiä…
  • Parm tsuskas: kallis diisli

    Parm tsuskas: kallis diisli

     
    Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
    Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
  • Muda Mari pajatus

    Rahha vai rahhu?
     
    Ma kuuli raadiost, et joba mito aastat muutva maailma kõrraldust nii väiko as’a, midä silmäga olõ-i nätäki. Ku kats aastat oll’ tuu väiku tegeläne koroonaviirus, sõs parhilla om tuu Vinne gaasimolõkul, kiä meid rahuh ei lasõ olla. Tuhandit kilomiitrit om torrõ, midä müüdä and tuud…
  • Tossu Tilda pajatus

    Keeletsukõlus Võro turu pääl
     
    Ku olli lats, olli esämajan peris pall’o aastit sõaväeläidsi perre üürilidse. Kõigil olli latsõ, nii sai ma vinne keele suuhtõ inne kuuliminekit. Üten perren, kon imä oll’ vinne koolin oppaja, kantsõld’ väikut perrepojakõist vanaimä ehk babuška, nigu kõik teda kutsõva.
    Ütel pääväl kõnõl’ babuška mi…
  • Diversant

    Kõiki muiõ eloseigelüisi man om tahet ütskõrd minno diversandis kah tetä. Ku ma katsandah klassih opsõ, hõigati vällä vanaravva kokkoajamisõ kampaania. Oppaja lubasi suurõ suuga toolõ klassilõ, kiä kõgõ inämb kolla kokko korjas, keväjädse Leningradi-reisu. Tuul aol õks kõva sõna.
    Mi peimi terve klassiga plaani, et löömi tuu värgi…
  • Telefonimäng

    Telefonimäng

    Mängu mängiti minevä aasta 27. lehekuu pääväl mu vele perreh Kahkva küläh Võromaal. Mängolidsõ olliva mu veli, kellel oll’ tuupäiv sünnüpäiv, tä verivahtsõnõ…
  • Parm tsuskas: Aadam ja Eeva keväjädsen uibuaian

    Parm tsuskas: Aadam ja Eeva keväjädsen uibuaian

     
    Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
    Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
  • Muda Mari pajatus

    Kaonu kevväi
     
    Ma kuuli raadiost, et timahava talv ei lääki minemä, selle et Putin om käsknü 9. maid edesi tougada. Kevväi tohe ei inne tulla, ku paraadil saa suurt võitu tähistä. Nika ku võit kätte saamalda, om ilma lämmäs minek är keelet.
    Tuu Vinne propaganda om nii kimmäs,…
  • Tossu Tilda pajatus

    Kevväi ja võiulilli
     
    Timahavvanõ kevväi om maru pikä vinnaga. Tan mõtli ma jäl mälehtüisi pääle. Pääle II ilmasõta oll’ meil üüriline – Ingerimaa naanõ Mosbergi Olga uma katõ tütrega. Leena ja Ljuuda olli must mõni aasta vanõmba. Päävapaistõn maja man miildü meil, latsil, keväjä mängi mängu nimega «Kiä…
  • Müts päähä, muido…

    Mu latsõpõlv oll’ viil tuul ilosal aol, ku vanaimä kamand’ kotoh ja latsõ olli timä hoolõ all, ku imä-esä olli tüül. Ollimi nigu latsõ iks, teimi egäsugutsit vigurit ja saimi tõrõlda ja vahel vitsa kah.
    Mäleta ütte vanaimä kärätämist, minkast ma tuukõrd arvo es saa. Ku…
  • Kuis ma mõtli hindä poodivargas

    Olõ uma Priiduga iks rõõmsa, et vannu inemiisi kah puuti lastas. Mi minek om sääne, et ma tõuka kärro, et mitte tuiku, ja sis, ku kassalint juuskma nakkas, lää lõppu, et ostõt kraam kotti panda. Asju jaos om meil üten kats puldankotti, nuu jääse…
  • Suur miis

    Suur miis

    Sünnü perrä olõ edimädse vabariigi lõpuotsa vällälasõ. Varsti nakas’ sõda. Tuust aost mul hindäl mälestüisi ei olõ. Õnnõ imä jutu perrä olli mullõ hirmsale…
UMA Leht