Perämine külg

  • Kurõjutt

    Kolhoosiaigu, ku ma viil autojuht olli, juhtu sääne nali.
    Ma vidäsi tii pääle ruusa. Ikäv oll’ ütsindä sõita ja mu tutva Jaak trehväs’ mukka üten sõitma. Lopatimi niisama ja aimi porri. Tii läts’ tädi majast müüdä ja tädipoig Tõnis vahtsõ tii veeren, kuis autu müüdä sõitva.
    Võtimi Tõnisõ pääle, saa lats…
  • Piät opma!

    Oodi üts hummogu bussi ja sai kokko üte Laine-nimelidse tutvaga. Küsse: «Kohe sa läät varra hummogu? Su tüü om jo rohkõmb õdagidõ?»
    Laine ütel’, et tä lätt Väimälä poolõ. . . .
    «Mis sinnä?»
    Laine ütel’, et tä lätt kursuisilõ opma.
    Laine om puhastustüüline, vanast üteldi lihtsäle: koristaja.
    «Tohoh, kas sa ei mõista inämb põrmandit…
  • Elronni rongiga võikijuuskminõ

    Elronni rongiga võikijuuskminõ

    Ku poja perre väikene preili sündü, kutsuti vanaimä appi.
    Kõgõpäält sõidi vastatsihti, et jõuda Elronni rongi pääle. Varra hommuku bussiga…
  • Tossu Tilda pajatusõ

    Väümehel viga man
    Võro tütrik läts’ mehele, kiä oll’ peris tõsõst Eestimaa nukast. Tütrigu esä sõbra tundsõ huvvi, kas sai ka väärt väümiis.
    «Meistri egä tüü pääle, kõgõ valmis käe külge lüümä!» kitt’ värski äiapapa. «Mu naanõ ja tütär kitvä tedä kah. Ummõtõ üts suur viga om täl:…
  • Vahtsõnõ muud

    Olõ es kavva aigu tagasi, ku naasõ aluspükse es tunnista.
    Ku nuu asja muudu tulliva, sis vanõmba naasõ noid kõrraga umas es võta. Latsõlatsõ tõiva vanaimäle mitu paari ilusid aluspükse ja seletivä, kuis ja mille noid vajja tarvita om.
    Ku tõnõkõrd vanaimäle küllä lätsivä, sis näivä, et…
  • Maolda nali

    Seldsimiis Makulin
    Umaaignõ EKP keskkomitee büroo juht Vaino Karl es mõista häste eesti kiilt. A telefonin hõigas’ iks selgen eesti keelen toro sisse: «Ma kuulin!»
    Ütskõrd oll’ tulnu üts arvada tähtsä tegeläne keskkomitee majja. Täl ollõv kokkosaaminõ. Ku küsti, kelle mano, oll’ vastussõs: «Seldsimiis Makulini mano.»
    «A säänest ei tüütä tan.»
    «Kuis…
  • Soss-sepäst meistris

    Pall’o aastit tagasi tegi tuuaignõ Võro leeväkombinaat Katariina kohvigu. Mu vanaimä kutsuti sinnä tüüle. Tä es tiiä kohvigu-tüüst mitte midägi. A nigu pall’o noorõ inemise, nii arvas’ ka vanaimä, et mis tuu õks är ei olõ, külh saa toimõ. Nii tä võtsõgi tüü vasta.
    Inne kohvigu vallalõ…
  • Tüü ei riku miist, a miis tüüd kül

    Tüü ei riku miist, a miis tüüd kül

    Mõni aasta tagasi, ku veimi lihakombinaati uma armsa lehmä, jäi laut tühäs. Tükk aigu es taha mi sinnäpoolõ…
  • Tossu Tilda pajatusõ

    Rehkendämise rõõm
    Ütskõrd aastit tagasi oll’ kevväi käen ja kooliaasta lõpp lähkün. Edimädsen klassin es olõ üts poiskõnõ kümne seen rehkendämist selges saanu.
    Nuur koolipreili kaivas’ umma suurt murõt vanõmbalõ tüükaaslasõlõ, kes üteliidsi oll’ internaadin kasvataja. Tuusama poiskõnõ tekk’ kah pääle tunnõ sääl ummi koolitükke.
    «Olõ no murrõlda,…
  • Sanna man

    Vanast küteti sanna mõnikõrd mitmõ perre pääle. Mehe olli joba sannan käünü ja võtsõva tarõ man õlut. Naisil olli latsõ kah sannutõdu ja saiva esi lõunõt visada ja mõskõ.
    Ütel poiskõsõl nakas’ ikäv ja timä läts’ sanna aknõst kaema, midä naasõ sääl tegevä. Juusksõ sis meeste manu ja kuulut’:…
  • Uutmada külälise

    Mu esä juhtsõ mõnõ aasta tagasi jahisektsiooni ja ütel talvõpääväl oll’ täl asja Põlvahe jahimajandihe. Imä lepse uma sõsarõga kokko, et nä ommava niikavva Orajõõl vele puul küläh, ku esä ummi asju aja.
    Ilm oll’ illos ja imä sõsaraga lätsi suurõ tii pääl auto päält maaha, et kilomiitre…
  • Kivigõ õkva aknõlõ

    Kivigõ õkva aknõlõ

    Uma puulsada aastat tagasi käve ma Antsla keskkooli kümnõndõn klassin. Mi pidimi käümä koolivormin, valgõ kraegõ tummõsinitse vai pruuni kleidigõ.
    Mul…
  • Tossu Tilda pajatusõ

    Sepp es salli segäjit
    Umal aol tekk’ sepp Priidu uma abilisõga väega kõrralikku tüüd. A tä es kannata sukugi, ku mõni tedä tüü mano segäma tull’.
    Kutsmada küläliisist vallasaamisõs olli sepäl uma kavalusõ.
    Tuud juhtu sakõst, et sepikotta tüknü segäjä säält ärpalotõduisi püksõ vai kuhtiga är pagõsi. Priidu…
  • Suur tülü

    Naanõ ja miis tülütsivä. Kõva helügä naanõ lõvvas’ nii, et terve külä helisi. Tasatsõmb miis es saa midägi vasta üteldä.
    Kõrraga jäi naanõ vaiki. Miis küsse tassakõistõ: «Memmekene, mis nüüt juhtu?» Naanõ kärät’ vasta: «Piä suu! Ma liimi proteesi suuhtõ tagasi ja röögi sis edesi!»
    Lehe Lonni
  • Piigli ei avida!

    Üts miis võtsõ salahuisi naasõ, kedä õkva ülearutsõ silmäiluga õnnistõt es olõ. Läts’ kuun naasõga sugulaisi poolõ kartulivõtmisõ talussilõ.
    Hummukusüük oll’ süüdü, rahvas kõik põllu pääl. Majaperemiis läts’ viil tarrõ kaema, kas säält iks tuli sai är lastus.
    Tarõn oll’ tuusama naistõrahvas ja säädse hinnäst hoolõga piigli iin.…
  • Bussijuhi hädä

    Aastit tagasi oll’ mu esä bussijuht ja sõitsõ Võro-Tarto liini.
    Ütskõrd jäi täl Tarton inne tagasitulõkit aigu ja tä läts’ tõsõ bussijuhiga juttu aama. Aiva juttu ja kõndsõva ümbre bussi, et üteliisi kaia, kas bussiga om õks kõik kõrran.
    Ütekõrraga kaiva, et kõrval saisva bussi alt nakas’…
  • Äpärdüs mütsüga

    Taa lugu juhtu mu vanaesäga, kes eläs Räpinäl.
    Hummogu oll’ vanaesäl kipõ bussi pääle. Rõivit vahetadõh istsõ tä sängü pääle ja pand’ sinnä uma karvamütsü kah.
    Must kass tõmmas’ hinnäst musta mütsü kõrval kerrä ja jäi magama.
    Suurõ kipõga haarsõ vanaesä mütsü perrä, a haarsõ hoobis mustast kassist…
  • Rahapada

    Rahapada

    Mi talo üte naabriperemehe nimi oll’ Peeter, a kutsuti tedä Petras, tõnõkõrd viil vanas Petras. Tä elli umah elämiseh naasõ ja katõ latsõga.
    Muido es…
  • Tossu Tilda pajatusõ

    Kaarakülbmine keldsä pääle
    Ütskõrd Vinne aigu pidi rajoonilehe kokkosäädjä parteikomiteehte kuunolõkilõ minemä. «Tulõ õkva tagasi!» hõigas’ tä viil inne minekit.
    Tunni lätsi, a miist ei koskil. Kats keeletoimõndajat, noorõmb ja vanõmb, olli joba murrõn, kuis leht valmis saa. Vanõmb ütel’ sis noorõlõ: «Teeme esi lehe valmis, inne küländ…
  • Tõmbat saina maha!

    Mi külän elli üts eluaignõ poissmiis kuun uma imäga, tuu oll’ suur ja tukõv naistõrahvas. Poig tükse hinnäst iks kavvõmbas kõrtsi manu unõtama, ku imäle miiltmüüdä oll’.
    Ütskõrd kisksõ päiv jo õdakulõ, a poiga jäl kotun es olõ. Imä kaksas’ söämetävvega pojalõ kõrtsi manu perrä.
    Imä vansõ…
  • Vastlapäävä avvuhind

    Ellimi tuukõrd Sõprusõ kolhoosin. Sääl peeti kolhoosirahvalõ iks pidusiid ja võistluisi.
    Oll’ 1986. vai 1987. aasta vastlapäiv. Pitu peeti vanan Tsäpsi koolimajan, liulaskminõ oll’ kolhoosikontori takan korgõ mäe otsan.
    Kõik saiva kelguga alla sõita. Kõgõ pikõmba liu pääavvuhind oll’ põrsas.
    Juhtu nii, et sõidu võitsõ mu meheveli…
  • Lämmä keededü muna

    Taa lugu juhtu nii umbõs 50 aastaigu tagasi, ku enämbüisi bussiga sõidõti ja väikeisi autuid oll’ mõnõl ütsikul.
    Tii olli talvõl ilmast ilma nilbõ vai kinni tuisanu. Talvõkummõst es olõ mi riigin viil kiäki muiduki kuuldanugi.
    Ku bussijuht pelläs’, et ta rahva kraavi aja ja peräst…
  • Hambajant

    Hambajant

    Elli paarkümmend aastat tagasi Antslan Oru uulitsõ üürimajan. Tuu oll’ sääne vanaaignõ elämine.
    Hoovi pääl oll’ suur pikk hoonõ, kon olli rian sann, ait,…
  • Tossu Tilda pajatusõ

    Värdi, võta malk!
    Perren kasvi kolm poiga. Kats ütehar’alist olli suurõmba, kolmas viil tita. Imäl oll’ koton pall’o tüüd, nii tull’ suurõmbil poigõl väikeist velekeist hoita avita. Tuu poissõlõ sukugi es miildü. Näil oll’ iks ummi tähtsit asjo aia.
    Poisi kaibsi imäle umma murõht. Imä trüüste, et kül…
UMA Leht