Perämine külg
-
Parm tsuskas: vanamiis Kaitsõliidun
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Soolanõ jutt
Ma kuuli raadiost, et eestläse söövä ülearvo pall’o suula. Tuu jutt või eski õigõ olla. Ku minevaasta ostõti suula kilodsõ kotiga, sõs no kümnekilodsõga. Ja ku suul jo kotiga nukah om, sõs saa-i müüdä kaia. Tulõ iks peoga võtta.
A suul om tervüsele halv. Kiä mälehtäs, sõs… -
Tossu Tilda pajatus
Soomõ sann ja sotsialistlik võistlus
1960. aastidõ lõpust, esieränis 1970. aastil naati egäl puul Eestin Soomõ sannu ehitämä. Tuu oll’ avvuküsümüs, et su asutusõn vai ettevõttõn om joba uma sauna pistü aetu.
Põllutehniga-ettevõttõl oll’ üts edimäidsi sannu Võrumaal. Pääle ihuharimisõ sai sannan muud kah tetä. Säälse tüüinemise ja külärahvas… -
Pressraud
Lää säidsekümmend ja mõni aasta rohkõmp aigu tagasi. Vanaimä ja vanaesä olliva mul käsitüülidse. Oll’ kolhoosi minegi aig, vanaesä es lää. Kasvat’ linna, minkast sai seoilma mõistõ perrä valmis toodõ. Linna külveti, kakuti, panti hakki, kuivati, raadsiti, leotõdi, pleegitedi, rabati, kedräti, kuuti telgi pääl rõivas. Vanaesä ummõl’ sis püksi… -
Kõva ki ja pehme bi
Kodorahvas kõnõliva, et ma ollõv joba kolmõaastadsõlt lukõ mõistnu. Tollõn ma esi kahtlõ. Võiolla et ma tähti tundsõ, a lugõmisõga olle… -
Parm tsuskas: keväjä alostus
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Kats kangõt
Ma kuuli raadiost, et taa koroonahaigus om jo kats aastat maailma pite ümbre käünü. Võissi arvada, et nüüd om kõikilõ selge, kuimuudu tuust haigusõst jako saia. A kost, kõik mi tiiämi mitond inemist, kiä omma jo tõist kõrda koroonah.
Tuu koroona om nigu Vinne president. Mõistusõga olõ-i… -
Tossu Tilda pajatus
Kuis külänaasõ petetüs saiva
Kolm naist olli külä keskel tii viirde juttu ajama jäänü. Jutus tulli uma külä inemise ja näide elu. Muidoki olli naa jutu innembägi kõnnõ all olnu, a kost sa uudissit kõgõ võtat. Välän oll’ varahanõ kevväi. Mõnõn kotsin oll’ viil lummõ maan, a päiv… -
Mustlasõ
Meil Võro liinah om mustlaisi kogukund väigukõnõ, siski piämi rehkendämä näide tõistmuudu elokõrraldamisõ ja uma näoga.
Harilikult mindäs paari õnnõ umast rahvast paarilidsõga. Om erändiid kah, a nuu abielo ei püsü kavva. Ma tiiä kattõ paari. Edimädsel juhtumisõl tõi mustlanna ilmalõ latsõ, a paari aasta peräst jätse latsõ mehele kasvata.
Tõõsõl… -
Sünnütüs ilma rasõhusõlda
1978. aastagal elli Rammuka küläh pere: Karla, Salmõ ja näide poig Aivar. Perrä om jäänü õnnõ Aivar, kiä läts’… -
Parm tsuskas: kimmäs müür
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Hoia, Jummal, Eestit!
Ma kuuli raadiost, et maailm om kõik pää pääle käänet. Midägi olõ-i inämb vannamuudu. Ku kolm aastat tagasi sai Ukrainah presidendis nall’amiis ja näütlejä, es tüki muu maailm tedä väega tõsitsõlõ võtma.
Parhilla om täst saanu üts kimmäs riigimiis, kiä näütäs nii mõnõlõgi Euruupah kotusõ kätte.… -
Tossu Tilda pajatus
Sõit uudismaalõ
Mineväl aastasaal käve pall’o noorõ Eestist uudismaal viläkoristusõl abis. Niimuudu kirotõdi lehen. Mis nuuril sai häänaabriligu abi vasta olla. Sai nätä ilma ja inemiisi, tüüga tiini kinä kopka. Joba uudismaalõ minekis anti egäleütele kõrralik rahasumma üten.
Seo pajatus vii lugõja ütte Eesti mereviirsehe väikuhe liina. Uudismaalõ minekis… -
Päädpiten sängüpähütsin kinni
Silmi ette kerküs jäl üts makus-vallus mälehtüs. Nigu olõs tuu eelä juhtunu. Ummõtõ lahutas meid tollõst aost päält… -
Parm tsuskas: külmäpühä
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Madisõpäävä mõtõlus
Ma kuuli raadiost, et vanastõ es tohe madisõpäävä ei nõklu ega muid terävit tüüriistu pruuki, muido tulõvat suvõl pall’o hussõga kokkoputtumist. Nõglumisõ asõmõl pidi vanarahvas käsikivvi ümbre ajama, et kärbläse «är jahvata». Sõs pidi suvõl egäsugumaidsi jälehit sitikit veidemb olõma.
Vanastõ võisõ jo nii olla, a parhilla… -
Tossu Tilda pajatus
Kõrran ja kõtun!
Seo jutukõsõ kõnõl’ mullõ pääle kooli kokkutulõkit aoluuoppaja, kes pand’ kokku erileheküle tollõaigsõn rajoonilehen. Et koolin käve pall’u säändsit latsi, kelle imä ja esä, a vanavanõmba ja muid sugulaisi kah olli tuu kooli lõpõtanu, sündü rubriik inneskiidsi opilaisi koolimälehtüisist. Tuu latsi kirjapanõk oll’ väega hää… -
Jahutalongi
1967. aastagal oodi ma umma edimäst last. Oll’ viläikaldus ja saia ja jahhu anti jaoperrä talongõga. Talongikaup tull’ kipõlt vällä osta, muidu jäit viil ilma. Et veidemb ostõtu, olli egäl puul ka reklaami, et saiatuutõ tapva inemiisi.
Üts nuur naanõ läts’ tohtri mano, et õigõ pia piät aig käen… -
Aigu om!
Mõnõ omma ütelnüvä, et juhussit olõ ei olõmah. Kõik käü ummi säädüisi perrä, esiasi, kas inemine noid köüdüssit tähele pand vai välla märki jõud. Vahel mõista ei esiki takkaperrä tark olla.
Naksi liinast kodo sõitma. Ilm olle pümme ja vähä saonõ. Sai vällä ringtii pääle, a sääl jõudsõ üts suur… -
Edimäne ja perämäne hans’avõtminõ
Lutsu Oskar alust’ «Keväde» raamatut lausõgõ: «Ku Arno esäge koolitarrõ jõudsõ, olli tunni joba alanu.» Alusta luku… -
Parm tsuskas: Pekingi olümpiä
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Tsõõrigu jutu hõlahus
Ma kuuli raadiost, et kõgõh om süüdü pääministri. Kas seo om määnegi talv? Minevä valitsusõ aigu külh säänest asja es olõ, et üts päiv om pia kolmkümmend kraati külmä ja tõõnõ päiv joba kolm kraati lämmind. Külm piät iks paar nädälit olõma, saa ei üles-alla… -
Tossu Tilda pajatus
Poiskõnõ pand’ oppaja paika
Üten maa-algkoolin oll’ viguriid täüs poiskõnõ. Es lää päivägi müüdä, ku tä mõnõ vimkaga ei olõs esinenü.
Mõnõ latsõ olli kadõhõgi, et näil sääne and puudu. Mõnikõrd julgu eski oppaja latsiga üten naarda. Tõõnõkõrd oll’ viguridõ geeniusõl tsiatemp vällä mõtõld, nii et häätahtlik oppaja pidi… -
Uudishimo – tarkusõ imä vai meele himo?
Üte pääliina oppamisõasutusõ man puiõ pääl eläs mitmit kurnõ oravit. Ku mitu, täpsele tiiä ei. Liinaelo miildüs näile, hulga lihtsämb jo ku mõtsan vai maakolkan. Aknõ pääle pandas hääd ja parõmbat, siimnit ja pähkmit, eski tuul aol ku luudus näid ei paku.…