Perämine külg
-
Parm tsuskas: lehepuhkmismassin ei jää saisma
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Parm tsuskas: lehepuhkmismassin ei jää saisma
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Maolda nali
Kitet tüüriist
Ostja näge tüüriistapoodin puultutvat müüjät, lätt mano ja ütles, et täl om vaia akutrell osta.
«Võta seo, Makita,» näütäs müüjä üte pääle.
«No ku sa kität, sis ma võta õkva seo,» jääs ostja teenindüsega rahulõ. -
Muda Mari pajatus
Pensionilambidõ lugõminõ
Ma kuuli raadiost, et nuu pensionilamba, midä egäl inemisel ollõv kolm tükkü, lastas nüüd vallalõ. Egä inemine piät uma lamba kohegi är pandma. Ei tiiä, mille nä inne talvõkülmä nuu lamba ilma pääle saatva?
Ma mõtlõ, et mul sais vana laut jo hulk aastit tühält. Eski sitahais… -
Tossu Tilda pajatus
Illos värviline naanõ
Ütel lämmäl suvõlõpu õdagul istsõ miis uma naasõga kodoaian. Naanõ videli sälätoega aiatooli pääl, mehel oll’ istmisõ all jämmest palgist vällä raot pink. Kinä olõminõ oll’. Sääl nä sis aiva juttu ja maidsi veini.
Miis tundsõ, et võisi är tarrõ minnä. Õdak naas’ jahhes kiskma.… -
Sügüsene sünnüpäiv
Olõt nuur vai vana – meil egälütel om sünnüpäiv. Mul om sünnüpäiv näütüses sügüse. Latsõn sai taad päivä oodõtus. Imä küdsi küümnekuklit, mano käve lõhmusõhäitsme tiivesi, mõnikõrd limmunaat kah. Ma arva, et kuklidõ peräst tulliki mullõ küllä tõõsõ latsõ uulidsa päält.
A vanan iän tuu kõik… -
Verevä paprõ
Jutt käü 1970. aastidõ edimädse poolõ kottalõ. Ma tüüti Võro ainukõsõn raadiopoodin. Tuukõrd oll’ sääne säädüs, et ku ostõt pildinäütäjä vai lustikummut lühkü… -
Parm tsuskas: Tähele panda, valmis olla!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
Start… -
Maolda nali
Midä vällä viiä?
Võro restorani vastan läts’ ütskõrd maja palama. Mehe joosi vällä, et saa vast avita. Palavan majan oll’ istnu vanamutikõnõ.
«Midä vällä om vaia viiä?» küsse edimäne abilinõ.
«Vii tsolk vällä,» ütel’ vanamutt, kiä tiiä es palamisõst viil midägi. -
Muda Mari pajatus
Brežnevi pakikõnõ
Ma kuuli raadiost, et Breþnev om vahtsõst avvo sisse nõstõtu. Vai vähämbält tuud aigu mooduh olnu Breþnevi pakikõnõ. Kiä om nuur ja vanna aigo ei mälehtä, sõs minevä saandi säitsmekümnendide lõpuh es saa purgihernit ja viinerit poodist osta, a noid jaeti ammõdiühingüst tüü man. Noid pakkõ… -
Tossu Tilda pajatus
Kuis vanaimä latsõlatsõ taplõma opas’
Seo jutu kõnõl’ mullõ tuusama vanaimä esi.
Pojapoig tull’ latsiaiast kodo, silmä likõ, ni kaivas’, et üts poiss timä rühmäst lei tedä. Vanaimä trüüste poiskõist, puhksõ haigõt saanu kotusõ pääle ja arvas’, et külh kõik saa kõrda. Latsi asi!
Es lää nii lihtsäle midägi.… -
Perämäne pini
Paar aastat inne Võrru kolimist mul inämb pinni es olõ. Tühi kuudisuu vahtsõ kõgõ vasta, ku muru pääl olli.
Kuut oll’ ehitet küüni sisse, toda es saa är kah viiä. Mõtli, et sinnä kõlbasi määnegi mängupini.
Närdsupoodist löüdse pikki kõrvugõ valgõt ja pruuni värvi pehme pini. Ega mul… -
Üte härävasiga elolugu
Vinne aigu olli pall’odõh liinaveere majapidämiisih eläjä. Kadonu ämm pidi kah Suu pääl lehmä. Sanepitjaam andsõ paprõ. Tollõ jaos pidi… -
Parm tsuskas: suvi saa läbi ja kooliaig nakkas jälleki pääle
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt… -
Maolda nali
Sepä käest väidse telmine
Miis lätt sepä mano, and toolõ ravvatükü ja ütles:
«Olõ hää, tii mullõ taast väits.»
Sepp kaes ravvatükkü: «Kuulõ, seo om jo malm!»
«Noh, ega taa vast nii malm kah ei olõ,» pruuv miis asja kuigimuudu praavita. -
Muda Mari pajatus
Piusa seeneline
Ma kuuli raadiost, et presidendiprovva tulõ esi üle kaema, kavvõh om Võro ja Räpinä vaihõl tiiremont. Ja kas tuu Võro liina Räpinä maantii kah kunagi valmis saa. Võiolla kaes viil tõisi teid kah. Mi kandih om jo suvõl nii, et ütskõik kohe poolõ sõitma nakkat, pia… -
Tossu Tilda pajatus
Verrev leib
Jutt om katõst sõsarast, kes hulga aastit tagasi elli Võrosuul. Üts läts’ pääle kuuli liina kirätüü pääle, tõsõst sai tubli ehitäjä.
Nigu häil sõsaril kombõs, hoitsõva nä tõnõtõist. Näil oll’ mitu salasõnna kah, kõgõ tähtsämb noist «verrev leib». Noorõmb sõsar oll’ ehitüse pääl miihi hulgan tüüd… -
Lamba õnnõtus
Mul om koton umbõs kolmõkümnepääline lambakari. Oll’ joba sügüsene aig ja pümme üü. Õdagu lasi lambakar’a kodo, selle et mine sa tiiä, peräkõrd tulõva üüse soe.
Hummogu lätsi lambit vällä laskma ja üts lambakõnõ oll’ imelikult aia pääl ripakil. Lätsi mano ja kai, et om tõnõ joba kangõ.
Ull’… -
Suur piksetorm Rammuka küläh
Seo om mu imä mälehtüs, midä tä üttealasi kõnõli, peri aastast 1939. Tuulaol oll’ õgal talol mõtsu seeh suuhainamaa.… -
Parm tsuskas: valitsusõ 100 päivä
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Maolda nali
Katskidsõ keelega miis
Miis lätt tohtri mano. Tuu küsüs: «Mis viga?»
Miis näütäs kiilt.
Tohtri: «Ti kiil om tävveste katski, mis juhtu?»
Miis: «Liitrine viin sattõ asfaldi pääle purus.» -
Muda Mari pajatus
Rehvormipisiläse
Ma kuuli raadiost, et kuuma suvõ peräst omma ümbre maa rehvormipisiläse vallalõ päsnü ja nakatasõ kõiki. Üts rehvorm aja tõist takah.
Eestimaal om kah valitsus pisiläisi käest purra saanu. Valitsus tege riigirehvormi ja om lubanu egäsugudsõ hiitra nimega ammõdi är kaota. Pääasi, ku nä hinnäst kogõmada är kaoda-i.
Ameerigamaal… -
Tossu Tilda pajatus
Lätimaalõ ujominõ
Ütel tutval keskiälidsel paaril, kinkal latsõ joba suurõ ja uma elo pääl, on no rohkõmb aigu ummi asjo tetä. Mõlõmba omma latsõn vii veeren kasunu ja kõva ujoja.
Mineväst aastast pääle käävä nä õdagist ujoman. Plaan om sääne, et ihho karastõdas mitmin järvin, pääasi, et ujomiskotus olõs… -
Kuis ma Balti ketin käve
Kolmkümmend aastat tagasi olli ma gaasianalüsaatori tehassõn sepp. Tehassõst läts’ mitu bussitäüt rahvast Balti ketti.
Mi ollimi peris Mulgimaal Abja-Paluoja kandin mõtsa vahel. Algusõni oll’ viil aigu, ku mul oll’ vaia mõtsa minnä. Sääl oll’ pall’u pähkmäpuid, ma korssi kotikõsõ pähkmit täüs.
Ku tagasi tulli, andsõ…